Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"puhtpuistutes" - 3 õppematerjali

Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

  Varis  kujutab  endast  looduslikku  väetist,  millega  osa  mullast  pärit,  aga  ka  atmosfäärist  pärit  (sümbiontne  sidumine)  toiteelementidest jõuab mulda tagasi (juurde).    Rohkesti  varist  võivad  toota  ka  alusmets  ja  -taimestik.  Varise  hulk  oleneb  ka  ilmastikutingimustest  ja  puistu  koosseisust:  põuastel  aastatel on varist vähem ja segapuistutes on  varist  tavaliselt  rohkem  kui  puhtpuistutes.  Et  põhiline  osa  mineraalainetest  asub  lehtedes  ning  peentes  okstes  ja  juurtes,  siis  langeb  puistu  eluea  jooksul  koos  varisega  mulda  tagasi  86...90%  mullast hangitud lämmastikust ja 83...89% tuhaelementidest.  Kõdu  hulk  maapinnal  oleneb  ühelt  poolt  varise  hulgast,  mis  langeb  maapinnale  ja  teiselt  poolt  varise  lagunemise  tingimustest

Metsandus → Eesti metsad
34 allalaadimist
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Teatud osa orgaanilisest ainest satub mulda mullavarisena- juurte, eriti peente juurte hukkumisel. Varis kujutab endast looduslikku väetist, millega osa mullast hangitud toiteelementidest antakse mulda tagasi. Rohkesti varist annavad ka alusmets ja -taimestik. Sarapuu alusmets võib 14 aasta vanuses noorendikus anda 26% kogu varisest. Varise hulk oleneb ka meteoroloogilistest tingimustest: põuastel aastatel on varist vähem. Segapuistutes on varist tavaliselt rohkem kui puhtpuistutes. Et põhiline osa mineraalainetest asub lehtedes ning peentes okstes ja juurtes, siis langeb puistu eluea jooksul koos varisega mulda tagasi 86...90% mullast hangitud lämmastikust ja 83...89% tuhaelementidest. Maapinnale varisenud varis moodustab seal enam-vähem stabiilse orgaanilise aine kihi, mida nimetatakse metsakõduks. Selle pealmises osas on taimeosad säilitanud oma vormi, alumises osas aga ei ole neid kõdunemise tõttu enam võimalik ära tunda: kogu mass on tumedat värvi

Metsandus → Eesti metsad
188 allalaadimist
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

säilitamiseks 0,8 piires. Allajäänud puude kasvamajätmisel tuleb jätta vaid selliseid, millised püsivad puistus elavatena järgmise raieni. Tüvede arv pärast raiet on 800-1500 tk/ha. Kui raiume välja julgesti "hunte" ja ka osa I ja II kasvuklassi puid, suureneb puistu tootlikkus 5-10 %. Segapuistus tuleks kase osatähtsus viia 10-20 %- ni. Kased peaks olema hästi laasunud, sirgetüvelised. Hilisemad hooldusraied viivad puhtpuistutes lõppraidesse jõudva puidukoguse väiksemaks. II HR on üldiselt vältimatu, kuivõrd eesmärgiks on saada puude suuremat jämeduskasvu parema hinna lootuses. III HR on juba ettevõetud metsaomaniku rahavajadusest lähtudes. Puhtmännikutes raiutakse enamasti allajäänud puid, viies täiuse kuni 0,7-ni. Segapuistus raiutakse 50-60 aastaseks saanud tarbesortimente andvad kased ja puistut kasvatatakse lõppraideni puhtmännikuna

Metsandus → Eesti metsad
357 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun