Sellest kaugemale ei lähe isegi suurimad trubaduurid. Seega ei ole loodusel kui iseseisval väärtusel veel kohta kirjanduses ega maalikunstis. Keskaja inimene ei tundnud looduse kirglikku kutset, sest ta polnud loodusest lahutatud ja elas selle sees. Loodusesse esteetilise suhtumise mõiste on veidi teise tähendusega. Loodus võis keskaja inimeses esile kutsuda nii imetlust kui ka hirmu, kuid need emotsioonid on seotud ainult puhtpraktilise vajadusega rahuldada looduse arvel oma elulisi vajadusi. W.Ganzenmüller väitis, et keskaega ei tule vastandada antiigile või uusajale, vaid avada keskaja inimeste maailmatunnetuse sisemine spetsiifika. Nende suhtumise loodusesse määras eelkõige religioon-keskaja maailmatunnetuse põhialus. Jumal ja inimese hing olid tol ajal absoluutsed väärtused, loodus ainult suhteline väärtus. Kui loodus ei teeninud Jumala
Väljaande kontseptsioon ja traditsioonid – igal ajalehel on oma kontseptsioon, millega paigutatakse uudistevaliku alused. Leht võib valida omale kesksed teemad, välja jätta mõned teemad jne. lehtedes kujunevad traditsioonid. Sihtauditoorium – igal ajalehel on oma auditoorium, kelle huvidega püütakse arvestada. Püütakse hoida oma püsilugejat; kirjutatakse sellest, mida tahetakse lugeda; jäetakse kirjutamata see,mis võib olla häiriv jne. Info kasulikkus – puhtpraktilise info olemasolu: ilm, üritused, toidu-joogi soovitused jne. tarbijakaitse lood. Info harivus – lood, et anda teadmisi. Kirjutatakse sellest, mida lugeja peaks teadma. Poulaarteadus – milleks tehakse kohvi? Miks on ilm selline? Ajakirjanike ettevalmistus ja eelistus – lehtedes kirjutatakse teatud asjadest sellepärast, et teatud ajakirjanik töötab seal. Konkurentide tegevus, võitlus eksklusiivsuse eest – lehes peaks olema see, kus seda mujal ei ole.
ning päris uuena multimeediakunsti. 1.2 Mis on arhitektuur? Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Ehitisi on inimkond loonud mäletamatutest aegadest peale erinevatel eesmärkidel. Alati on vajatud peavarju, kuid tihti ka usulise otstarbega hooneid, kindlusi, ühiskondlikke hooneid, mälestusmärke jms. Sageli on ehitistel peale puhtpraktilise otstarbe ka kunstiline tähendus - väline ja sisemine ülesehituse loogika, eriline suursugusus või siis kaunistused. Ehituskunsti võib otstarbe järgi jagada mitmesse harusse: Sakraalarhitektuur - vaimulik arhitektuur - templite, kirikute ja muude usulise otstarbega ehitiste loomise kunst. Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur - praktilise otstarbega hoonete loomise kunst, nn . Sellesse
annaabi.ee 
