Linnateater on käinud selle lavastusega ka mitmel välisreisil: Poolas, Inglismaal Edinburghis. 1993: Tadeusz Róewicz'i "Valge abielu" 1994: Hans Christian Anderseni "Nukkude akadeemia" Elmo esimene töö õppejõuna oli Ingo Normeti 16. lennuga. Lavastus, mille aluseks ei olnud näidend, ega dramatiseering. Esimene sõna öeldi etenduses 35. minutil. Etendus räägib nukust lastetoas, kes tahab öösel elustuda ning saada inimesetaoliseks. 1995: Alexandre Dumas "Kolm musketäri" Puhtmajanduslikult oli teatrile suvelavastust vaja. ,,Musketäride" viimase osa teksti sai Elmo kätte, kui esietenduseni oli jäänud napilt neli päeva. Musketäre mängisid Allan Noormets, Marko Matvere, Jaanus Rohumaa ja Indrek Sammul. 1995: Anton Tsehhovi "Pianoola ehk mehhaaniline klaver" Tsehhovit on ta nii palju lavastanud, sest ta tahaks neis tükkides ise mängida. Alguses saadi tekst kätte soome keeles, hiljem ka vene keeles. 1996: Dario Fo "Elizabeth - naine juhuse tahtel"
metsavaru väärtuse kahanemise tempo (kasutuskulu) kindlasti suurem kui 1,5 miljardit aastas. Ligikaudu samasugusele tulemusele on Eesti metsanduse jätkusuutlikkuse hindamisel jõudnud ka Rainer Kuuba [13, 8]. Pool miljardit metsale võlgu. Raie on õigustatud ainult juhul, kui sellele järgneb uuendus: vaid nii on võimalik tagada või suurendada metsade produktsioonivõimet ja seega ka tulutootlikkust. Vastasel juhul toob raie ka puhtmajanduslikult kahjumit (seda muidugi mitte raiujale, kes on maaomanik vaid raie hetkel). Metsade lõpp- ehk uuendusraie ja metsauuendus kaotasid tasakaalu juba eelmise kümnendi keskpaigas, kui eraomandisse jõudnud metsade osatähtsus ning seal toimuvad raied hakkasid tooni andma kogu metsakasutuses (joonis 13). Vahe metsataastamise optimaalse vajaduse ning tegelikult taastatud raiealade vahel on pidevalt suurenenud, saavutades 2001. aastaks uuendamise defitsiidi juba enam kui 50 000 hektaril [2]
2001.a. 5,8%. Samal ajal käsitletakse inflatsiooni majandusteoorias teatud määral vältimatuna, kuna ta käib kaasas üldise arenguga. Eesti on väike väga avatud majandusega maa, toimub pidev kohandumine maailmaturu hindadega ja paljud hinnad on juba maailmaturu tasemele jõudnud. ETTEVÕTE, TEMA ÜHISKONDLIK, MAJANDUSLIK JA ÕIGUSLIK ÜMBRUS 1.Ettevõtte funktsioonid ja tüübid Ettevõte on inimeste poolt teadlikult loodud ühendus. Majandusprobleemidele on võimalik läheneda puhtmajanduslikult, siis öeldakse et on tegemist ökonoomikaga. Tavaelus puutub ettevõtja kokku peale majanduslike mõjutuste ka poliitiliste, sotsiaalsete, juriidiliste , ökoloogiliste jne. mõjutustega. Sellisel juhul on tegemist ärikorraldusega. Majanduskursust, kus vaadatakse ettevõtte tegevuse majanduslikke aspekte, nimetatakse firmaökonoomikaks ja ta moodustab ühe osa laiemast kursusest mikroökonoomikast. Kursust, kus selgitatakse ettevõtte tegevust ettevõtlusest lähtudes, nimetatakse ettevõtte
annaabi.ee 
