tumeda koloriidi ja tardunud loodusekäsitluse; valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu neil puudus ka eriline huvi valguse ja õhu vastu. muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav Säärane maalimisviis ei rahuldanud enam välimus. Kunstnik võib järelikult kujutada ainult põlvkonda, kes järgnes Courbet'le. Hakkas mööduvaid olukorda, fikseerida puhtmaaliliselt tärkama igatsus heledama ja õhulisema tajutud muljeid loodusest kogu nende käsitlusviisi järele, huvi selle vastu, mis juhuslikkusest, silmapilksuses ja looduses on mööduvat, dünaamilist, kerget ja mitmekesisuses; kunstnik võib maalida õieti kirgast. Sellest igatsusest sündis XIX sajandi ainult valgus ja õhku, mis ümbritsevad viimasel veerandil IMPRESSIONISM loodusobjekte ja neile alati uue ilme annavad.
psühholoogilist analüüsi itaalia suursuguse iluideaaliga. Düreril oli rida imiteerijaid, kes moodustasid tema koolkonna, kelle parimad saavutused jäid just graafikasse. MATTHIAS GRÜNEWALD (u.1470-u. 1528) Temast suurt ei teata ja ka töid vähe säilinud, tema kunsti hakati hindama 19. sajandi lõpul. Maalikunstnik, kelle pearõhk on värviprobleemidel ja valguse kujutamisel. Grünewald on esimene saksa kunstnik, kes lähtub oma loomingus puhtmaaliliselt tunnetatud valguse ja värvi mõjust. Tema loomingule on iseloomulik suur ilmekus, tunnete kirglik ja haarav väljendus ning vapustav, traagiline paatos. Peateoseks on kuulus ,,Isenhaimi altar" (u. 1515). See on suur tiibaltar kolme paari tiibadega: - väliskülje keskosa keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil; - Kristuse figuur on maalitud hirmuäratava naturalismiga, samuti äärmises ahastavates poosides kaaskondlased; - hele figuur öisel taustal.
Düreril oli rida imiteerijaid, kes moodustasid tema koolkonna, kelle parimad saavutused jäid just graafikasse. 8 MATTHIAS GRÜNEWALD (u.1470-u. 1528) Temast suurt ei teata ja ka töid vähe säilinud, tema kunsti hakati hindama 19. sajandi lõpul. Maalikunstnik, kelle pearõhk on värviprobleemidel ja valguse kujutamisel. Grünewald on esimene saksa kunstnik, kes lähtub oma loomingus puhtmaaliliselt tunnetatud valguse ja värvi mõjust. Tema loomingule on iseloomulik suur ilmekus, tunnete kirglik ja haarav väljendus ning vapustav, traagiline paatos. Peateoseks on kuulus ,,Isenhaimi altar" (u. 1515). See on suur tiibaltar kolme paari tiibadega: - väliskülje keskosa keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil; - Kristuse figuur on maalitud hirmuäratava naturalismiga, samuti äärmises ahastavates poosides kaaskondlased; - hele figuur öisel taustal.