Männiuuendus võib küll tekkida, kuid mõne aasta jooksul see hukkub valguse puudusel. Vananedes männik hõreneb tugevasti. Et puistu all on küllaldaselt valgust ja järelkasvu, siis moodustab kuusk siin teise rinde ja hiljem tungib ta juba esimesse rindesse. Et mänd on kuusest vanem, siis on ta aeglasema kasvuga. Seepärast kuuse osakaal esimeses rindes järjest suureneb ning lõpuks kujuneb kuuseenamusega puistu või isegi puhtkuusik üksikute mändidega. Mänd vaheldub kuusega kõige sagedamini jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübi viljakatel muldadel. Väga viljakatel muldadel on kuusk tootlikum ja seetõttu väärtuslikum, sest mänd jääb siin okslikuks ja tema puidu mehaanilised omadused on halvemad. Selline vaheldus on majanduslikult vastuvõetav. Oma varjutaluvuse tõttu tungib kuusk ka aladele, kus männikud on tootlikumad ja väärtuslikumad (jänesekapsa-pohla, pohla-jänesekapsa ja
abies ssp. obovata) (mõnikord käsitletakse teda ka omaette liigina P. obovata), mis on levinud Põhja- ja Ida-Euroopas, Uuralites ja Siberis ning Kesk-Euroopas ja mõnel pool Lääne- Euroopa mägedes levinud alamliik P. abies ssp. abies. Harilik kuusk on männi ja kase kõrval üks meie tähtsamaid puuliike kattes ligi 18% Eesti metsamaast (2005). Kuusk on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes, ent tavaliselt kasvab segapuistus arukase, haava ja männiga. Puhtkuusik on tekkinud kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena. Kuusikute osakaal peaks lähiaastatel aeglaselt suurenema, kuna pea pooled viimase poolsajandi metsakultuuridest on olnud kuused. Kiirekasvulise puuliigina võib kuuse aastane kõrguse juurdekasv ulatuda viljakamatel kasvukohatüüpidel ühe meetrini, saavutades maksimumi 1525 (35) aasta vanuselt. Eesti kõrgeimad kuused kasvavad Järvseljal kvartalil 224, lamedal kirdeedela-suunalisel seljakul. See on vana
Männiuuendus võib küll tekkida, kuid mõne aasta jooksul see hukkub valguse puudusel. Vananedes männik hõreneb tugevasti. Et puistu all on küllaldaselt valgust ja järelkasvu, siis moodustab kuusk siin teise rinde ja hiljem tungib ta juba esimesse rindesse. Et mänd on kuusest vanem, siis on ta aeglasema kasvuga. Seepärast kuuse osakaal esimeses rindes järjest suureneb ning lõpuks kujuneb kuuseenamusega puistu või isegi puhtkuusik üksikute mändidega. Mänd vaheldub kuusega kõige sagedamini jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübi viljakatel muldadel. Väga viljakatel muldadel on kuusk tootlikum ja seetõttu väärtuslikum, sest mänd jääb siin okslikuks ja tema puidu mehaanilised omadused on halvemad. Selline vaheldus on majanduslikult vastuvõetav. Oma varjutaluvuse tõttu tungib kuusk ka aladele, kus männikud on tootlikumad ja väärtuslikumad
annaabi.ee 
