Nii hakati viljast küpsetama leiba ja teradega toitma kodulinde. Viljaterades sisalduvad orgaanilised elavhõbedaühendid sattusid leiva ja linnumunade koostisse ning toiduga inimorganismi. Mõne aja pärast algasid inimestel haigusnähud ja mürgistatute arv kasvas Iraagis laviinina. 1972. aasta algul raviti ametlikel andmeil haiglates 6530 mürgistatut, kellest hukkus 495. teistel andmetel ulatus mürgistatute arv kümnetesse tuhandetesse. 1940. aastal alustati Rootsis teravilja puhtimist elavhõbedaühenditega. Nii oli võimalik efektiivselt hävitada seemneviljas kahjulikke mikroorganisme. Aasta-aastalt puhtimine laienes. Järgmisl aastakümnendil aga hakkas lindude arvukus vähenema ja 1960-ndail aastail märgati faasanite ja põldpüüde haigestumist ebatavalisse haigusse: linnud lonkasid ja kannatasid tasakaaluhäirete all. Vähenema hakkas ka kulliliste arv, kes küttisid teraviljasööjaid linde. Hukkunud lindude organismis avastati elavhõbedaühendeid
scurf, Canada) Helminosporium solani tektajat saab tõrjuda mitmeil erineval moel. Kuna tegu on siiski säilitushaigusega, peavad olema hoidlad alati puhastatud ja desinfitseeritud, kuna haigustekitaja talvitub mugulatel ning mullal. Laos võib olla õhuniiskus kuni 85% ja temperatuur 3-5oC. Ei soovitata kasvatada kartulit turvasmuldadel ega kasutada turbakomposte, sest turvas on haigustekitajale soodne elupaik, oma pH, niiskuse ja õhulisuse pärast. Enne kevadist mahapanekut kasutada puhtimist. 11 2.6 Kartuli – süvikkärn (Spongospora subterranea) Kartuli-süvikkärn kuulub suuremate kahjustajate sekka kartulikasvatuses. Positiivne on,et kahjustusi saab vähendada juba kasvuajal. Selleks tuleks vältida üleniisutamist, mis on üheks haiguse põhilisemaks põhjustajaks. Niisutamisega tagatakse kartuli parem säilivus. (Resistance to Powdery Scab in Potato, C.R.Brown)
labidas). · Puhtimismeetodina on lubatud märgpuhtimine. Kuivpuhtimine on lubatud ainult spetsiaalseadme ja selleks ettenähtud taimekaitsevahendi kasutamise korral. · Puhtimiseks ettenähtud kohad peavad asuma vähemalt 150 m kaugusel elamutest, loomakasvatushoonetest, söödahoidlatest, kaevudest ja veekogudest (kuni 1 t seemnekoguste puhul vähemalt 50 m kaugusel). · Tuleb vältida puhtimispunkti saastumist puhitud seemne ja puhtimisel kasutatava vahendiga, st peale igakordset puhtimist tuleb ruum hoolikalt puhastada. · Puhitud seemet on keelatud kasutada toiduks või söö- daks, seetõttu on soovitatav puhtida vaid külviks vajalik kogus. Puhitud seemne pakendil peab olema märge puhtimiseks kasutatud taimekaitsevahendi kohta. Puhitud seemet on keelatud hoida ühes ruumis toiduainete või söödaga. · Puhitud seemet on keelatud vedada koos teiste kaupadega. Juhul, kui puhitud seemne vedamisel on puhtimisel kasutatud taimekaitsevahend sattunud veokisse,