adekvaatne b) kitsendav ja laiendav 27. Tõlgendamine tõlgendusvõtete järgi: Normatiivaktide nn. grammatiline (õigem oleks alustada - filoloogiline e. keeleteaduslik) tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Leksikaalne tõlgendamine - see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust. Puhtgrammatiline kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. Loogiline tõlgendus on selline tõlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmääramisel käsutatakse loogikareegleid. 1) lihtne e. analüütiline 2) keeruline e. sünteetiline Sünteetiline tõlgendamine jaguneb kaheks üldtunnustatud liigiks: 1) Süstemaatiline... 2) Ajalooline... 1) Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse ühe õigusnormi sisu
Siin on retooril. figuure vaadeldud süntaktiliste kategooriatena (ka de Man ei süvene metonüümia staatusesse). Metonüümia seondub just süntagmaatikaga, metonüümia muutub seeläbi grammatilise sünonüümiks, troobiks jääbki ainult metafoor. De Manil ongi metafoor ja grammatika. Ch. Brook-Rose teos “Metafoori grammatika” (A Grammar of Metaphore, 1958 – vaatleb metafoori läbi grammatil. kategooriate, loob süsteemi metafooride klassifitseerimiseks, ja see on puhtgrammatiline – metafoorid, rühmituvad just oma grammatilise struktuuri järgi, mitte sarnasuse printsiibi järgi nagu trad. retoorika seda teeb – paradigm. teljel – aga see ei vii meid metafoori äraseletamisega eriti kuhugi. De Man küsis, kas ikka üldse on võimalik troopi kirjeldada läbi grammatika. Gramm. süsteemid pürivad universaalsusele, kuid ei suuda seda funktsiooni täita- 2 probleemi: 1) keeles toimivad suhted grammatika ja loogika vahel – suhe on teineteist toetav,
süsteemis lahendatakase õigust realiseeriva isiku jaoks armutult nt seda kvalifitseeritakse tegevusetusena juhul, mil ametiisik pidi sooritama tegevuse (st rakendama ühe kollisiooninormidest). Seega on siis ametiisik ise rikkunud tegevusetuse vormis kehtivat õigust ja teda tuleb karistada, mida ka tehakse. 92 TEEMA 5. PÕHIMÕISTED: õigusaktide tõlgendamine; tõlgendamise liigid - tõlgendusvõtete järgi: grammatiline (leksikaalne, puhtgrammatiline; keele üldmõisted, juriidilised erimõisted), loogiline (formaalloogiline, õigusteaduslik, süllogism, suletud süsteemi ja seotud lahendi idee, deduktiivne otsustus, variaablus, induktsioon; lihtne ehk analüütiline ning keeruline ehk sünteetiline, sh süstemaatiline,ajalooline); teleoloogiline(objekt ja eesmärk, telos, siduvad printsiibid); tõlgendamise liigid - tõlgendamise ulatuse järgi: sõnasõnaline ehk adekvaatne, kitsendav või laiendav;
annaabi.ee 
