R. Carnap oli Viini loogikalise ringi ja Ameerika filosoofiaga seotud neopositivist. Ta jagab ka tähenduse valdkonna kaheks, kuid interpreteerib neid jaotusi teisiti. Tähenduse moodustavad intentsionaal (intension) ja ekstentsionaal (extension), mille näol on tegemist nõrga ja tugeva semantikaga. Selles mõttes on Fregega sarnane - üks kahest esineb märgi sees, teine sellest väljaspool, kusjuures nad on omavahel suhestatud. Aga Carnap analüüsib kolme tüüpi süsteeme: - puhtformaalsed süsteemid, ilma tähenduseta - intentsionaalsed süsteemid, mis (kohustuslikult) sisaldavad formaalseid süsteeme. Korrektsed märgid peavad olema. - ekstentsionaalsed süsteemid aga sisaldavad mõlemat (lisandub intensionaalne süsteem). Intentsionaali olemasolu on eelduseks ekstentsionaali olemasolule. Kolmas etapp analüütilise filosoofia arengus on seotud W. V. Quine 1953. a. avaldatud esseekogumikuga "From the Logical Point of View"
R. Carnap oli Viini loogikalise ringi ja Ameerika filosoofiaga seotud neopositivist. Ta jagab ka tähenduse valdkonna kaheks, kuid interpreteerib neid jaotusi teisiti. Tähenduse moodustavad intentsionaal (intension) ja ekstentsionaal (extension), mille näol on tegemist nõrga ja tugeva semantikaga. Selles mõttes on Fregega sarnane - üks kahest esineb märgi sees, teine sellest väljaspool, kusjuures nad on omavahel suhestatud. Aga Carnap analüüsib kolme tüüpi süsteeme: - puhtformaalsed süsteemid, ilma tähenduseta - intentsionaalsed süsteemid, mis (kohustuslikult) sisaldavad formaalseid süsteeme. Korrektsed märgid peavad olema. - ekstentsionaalsed süsteemid aga sisaldavad mõlemat (lisandub intensionaalne süsteem). Intentsionaali olemasolu on eelduseks ekstentsionaali olemasolule. Kolmas etapp analüütilise filosoofia arengus on seotud W. V. Quine 1953. a. avaldatud esseekogumikuga "From the Logical Point of View"
ühiskonnas kääris veel teisigi jõude tuntuks sai nn 40 kiri (ilma et seda kusagil avaldatud oleks, levis see käest kätte, seda trükiti käsitsi ümber), kus peeti teisitimõtlemist inimeste loomupäraseks õiguseks, siis sündis juba üsna avalikult IME idee. Muidugi represseeriti ka 40 kirja autoreid, ainult et mitte kõik ei saanud esinemiskeeldu. Näiteks Priit Aimla kinnitab, et tema sai koguni autoostuloa, ehkki oli 40 hulgas esimene. Glavliti nõuded olid 80. aastate alguseks puhtformaalsed, vähemalt Tartus. Ajakirjandus ei saanud areneda oma sisemiste seaduspärasuste kohaselt, vaid allus totaalsele regulatsioonile ja kontrollile. Biograafiline meetod Mida annab ajakirjanike uurimisel biograafiline meetod? Meie must õpik "Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed" on üles ehitatud kirjeldavalt- kronoloogiliselt ja peamiselt väljaannetele toetudes. Kui ajakirjanike elulugusid vaadata ja võrrelda, siis võib saada teistsuguse pildi ja näidata, kes oli eesti
annaabi.ee 
