need ümber vitamiin A-ks ja teised metaboliidid pakitakse külomikronidesse ehk lipoproteiinikerakestesse. Karotenoidid ja nende metaboliidid transporditakse maksa, kus nad laetakse sobivatele transportijatele ning viiakse organismi kudedesse laiali. Näiteks Luteiin ja (6) zeaksantiin viiakse silma võrkkesta. 4. MUSTIKAS 4.1 Üldiseloomustus Ladina keelne nimetus harilikul mustikal on Vaccinium myrtillus. Mustikaliste sugukonda kuuluv puhmastaim kasvab Euroopas ja Põhja-Ameerikas, Siberis. Ravieesmärgil kasutatakse nii marju kui ka lehti. Mustika marjad sisaldavad tanniine ja punakasvioletset värvust andvaid antotsüaan ühendid. Antotsüaane seostatakse nägemist parandava toimega. Eriti peetakse mustikat heaks toiduaineks, mis parandab pimedas nägemist. Selline mõju on ainult marjadel, mitte lehtedes. Harilik mustikas on põletikuvastane ning aitab seedesüsteemi korrastada.
Kasvab aeglaselt. Kasvukoha nõuded: talub hästi varju, eelistab niisket, kohevat, lubjarikast pinnast. Kasutamine haljastuses: lehtdekoratiivse pinnakattetaimena, puuderühma all, taimekonteinerites, kiviktaimlates. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mpipar2.htm http://nagi.ee/photos/Enno-Kusrav/19189451 1.4 Aster (Aster) Konkreetne liik: alpi aster (Aster alpinus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-30 cm. Läbimõõt 40-50cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmastaim. Lehed: rohelised, piklikud. Õied või õisikud: korvõisik. Värvus varieerub valgest tumelillani. Õitseb mai algusest juuni lõpuni. Liigi eritunnused: esineb mitmeid haigusi. Põõsast tuleb pidevalt harvendada. Talvekindel. Kasvukoha nõuded: vett läbi laskev muld ja päikseline kasvukoht. Üsna vähenõudlik. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlates, kuivmüüridel, püsilillepeenras, äärislillena. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/8 http://www.seemnemaailm
metsahuumusel, eelistades niiskeid ja mõõdukalt varjukaid kasvukohti. Parimad on tugevasti leetunud ja rabastumistendentsiga mullad, milles pinnavesi on halva liikuvusega ja suhteliselt maapinnalähedane. Tegelikult leiame mustikat leetunud kuusikutest kuni rabastunud männikuteni,vaid raiesmikel on taimede jaoks liialt tugev valgus ning nad hävivad konkurentsis rohttaimedega. Mustikas on poolpuitunud võsudega heitlehine puhmastaim (kääbuspõõsas). Varte kõrgus samblapinnalt ulatub 30-50 cm; maapealsed võrsed on 3-4 aasta vanuseni teravakandilised ja rohelised, vanemas eas korgistuvad ja muutuvad ümmargusemaks ja helepruuniks. Vanematest võsudest, mis on mattunud samb- lasse, arenevad kahesugused võrsed: maa-alused risoomid (annavad alguse uutele osapõõsastele) ja püstised asendusvõrsed, mis lehistuvad. Osapõõsas elab 8-10 aastat, üksikud võrsed aga 2-5 aastat
annaabi.ee 
