elu jooksul teenitud palgast), selle võrra jäävad tavaliselt väiksemaks ka seadusest tulenevad hüvitised ja töötamisega seotud sotsiaalsed tagatised. Ümbrikupalga saajal ei maksa imestada, kui ta haiguspäevade eest saab vaid ametlikult deklareeritud palgalt arvestatud ajutise töövõimetuse hüvitist, sest tööandja võib lihtsalt "unustada" oma varasema lubadused, rääkimata juhtudest, kui on tegemist töölepingu lõpetamisega, puhkusetasuga, töötuskindlustusega, tervisekahjustusega või vanemahüvitisega. Kaudsemalt tähendab ümbrikupalk vargust ka Eesti ühiskonna kui terviku ning iga inimese tagant. Kuna ümbrikupalgalt ei laeku riigieelarvesse sentigi, jäi sotsiaalkindlustuse rahastamiseks mõeldud maksudest 2003. a. laekumata 900 miljonit krooni, tulumaksu aga 700 miljonit. Kui riigi- või kohalikus eelarves napib raha, vähenevad paratamatult ka hüved, mida ühiskond meile pakkuda suudab
29. Puhkusetoetus (1) Teenistujale võib maksta põhipuhkusega seoses puhkusetoetust kuni ühe kuu ametipalga ulatuses. Puhkusetoetuse maksmise korral tuleb puhkusetoetust maksta kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel. (2) Kui puhkus antakse osadena, siis makstakse kogu puhkusetoetus välja puhkuse esimese osa kasutamisel. (3) Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal puhkusetoetust ei maksta. (4) Puhkusetoetus makstakse välja teenistuja valikul kas koos puhkusetasuga või esimesel palgapäeval pärast puhkuselt naasmist. 30. õppelaenu kustutamine Riigi tagatud õppelaen kustutatakse riigieelarveliste vahendite arvelt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. 31. Ametniku vanaduspension Ametnikule kindlustatakse riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega. Riiklikke vanaduspensione suurendatakse järgmiselt: 1) 10 - 15-aastase teenistusstaazi korral - 10 % võrra;
K Kogumispensionimakse võlg 18 K Üksikisiku tulumaksuvõlg 285,60 Töötasu maksmine D Palgavõlg 1362,40 K Pangakonto 1362,40 Puhkusetasu kajastamine (Puhkusetasueraldis) Puhkusetasueraldis on aruandeaastal väljateenitud ja kuluna kajastatud, kuid väljamaksmata puhkusetasu töötajatele. Puhkusetasu kajastatakse kuluna perioodil, millal töötajad selle teenisid. Lisaks puhkusetasule kajastatakse kuluna ka tööandja maksud ja maksed, mis tekivad koos puhkusetasuga. Puhkusetasueraldist vähendatakse, kui töötaja läheb puhkusele, töötajale arvestatud puhkusetasu võrra. Puhkusetasukulu arvestatakse tekkepõhiselt. Näiteks: Ettevõttes arvestati välja, et töötajad on teeninud puhkusetasu 800 eurot. Puhkusetasueraldise moodustamine D Puhkusetasukulu 800 K Puhkusetasueraldis 800 D Sotsiaalmaksukulu 264 (0,33 × 800) K Sotsiaalmaksueraldis 264 D Töötuskindlustusmaksekulu 8 (0,01 × 800) K Töötuskindlustusmakseeraldis 8
6 0.66 m2 2498 0 0 0 0 m2 424 0 0 0 0 8274 10162.03 Maksud kokku ### 1,605.12 € 300.96 € 3.30 € 1. Leia rent kokku (kogus korrutada rendiga). 9.90 € 2. Leia puhkusetasu (Kulud2 töölehe töötasu korrutada 3.30 € 10%). 26.40 € 3. Leia puhkusetasu kokku (kogus korrutada puhkusetasuga). 349.80 € 4. Leia maksud (Kulud2 töölehe töötasu korrutada 33%). - € 5. Leia maksud kokku (kogus korrutada maksudega). 297.00 € 6. Liida kõik rendid kokku. - € 7. Liida kõik puhkusetasud kokku. 726.00 € 8. Liida kõik maksud kokku. - € 9. Vorminda Maksud kokku veerus olevad andmed kahe komakoha ja € tähisega. Märgista andmed ja 89.10 €