arendamisega ning seda nimetatakse rahvamajanduse vereringeks. Transport annab inimesele ja kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse. Ilma transpordita pole normaalset sidet inimese ja tema töökoha, haridusasutuste, polikliiniku, kultuuri- ja täitevvõimu jne asutuste ning erinevate majandusharude ja piirkondade vahel. Transport ühendab tootjad ja tarbijad, tööstuse ja põllumajanduse harud, asulad ja puhketsoonid. Ilma toodete vahetamiseta, mis toimub transpordi vahendusel, oleks üksikute piirkondade spetsialiseerumine mõeldamatu. Tänu transpordile saavad erinevad piirkonnad võimaluse arendada oma majandust vastavalt looduslikele ja majanduslikele eeldustele. Transpordist räägitakse tihti kui majanduse vereringest, mis tagab piirkonna majandusliku arengu. 20. sajandil on töökohtade loomisele ja majandusarengule aidatud palju kaasa just transpordiinfrastruktuuri
Logistikaahela, eriti globaalse tarneahela juhtimisel kuulub otsustav roll transpordile kui logistilise keti põhilülile. Transport ühendab hankijad, tootjad ja tarbijad ühisesse tarneahelasse. Transport on vajaliku lüli ühiskondliku töö territoriaalses jaotuses ja majanduspiirkondade väljakujunemises. Transporti nimetatakse majanduse vereringeks, sest ta ühendab tootjad ja tarbijad, tööstuse, kaubanduse, ehituse, põllumajanduse ja teised majandusharud, asulad ja puhketsoonid. Tsivilisatsiooni esmased riiklikud moodustised tekkisid Lähis- Idas, Niiluse, Tigrise, Eufrati, Induse, Gangese, Jangtse ja Huang he jõgede orgudes ja Vahemere piirkonnas (Kreeka, Rooma), ning seda mitte üksnes viljaka pinnase ja kalavarude tõttu, vaid ka tänu oma aja kohta suhteliselt võimsale veetranspordile. Inimasulate tekkimine jõgede ja mere äärde, käsitöö ja kaubanduse areng, vallutus- ja kaitsesõjad – kõik see pani aluse veesõidukite
-järvede muutumise peamiseks põhjuseks on valgla kaitse-printsiibi eiramine. Ei piisa ainult kallaste katsest. Eriti raske on kaitsta varjatud valgla järvi, mille veekogumisala kindlakstegemine vajab geoloogilist uurimist. -Eesti 1200 järvest vajavad praegu kaitset umbes 150 -kaitse seisukohalt tuleks pearõhk asetada järvede ja nende valglatega heaperemehelikule ümberkäimisele -Eesti Vabariigi ajal on rajatud paljude väikejärvede äärde puhketsoonid. Tagajärjed: -järvevee otsene täiendav reostus -suplejate suur arv põhjustab higi, kreemide, väljaheidete ning pesemisvahendite otsese sattumise vette, mis suurendab järvede saastumist -väikejärvede olukorda on muutnud ka: -neist lähedalt mööduvad maanteed -nende äärde rajatud puhkealad -lähtuvalt uuringutest rakendada spetsiaalseid meetmeid konkreetse järve kaitseks:
annaabi.ee 
