keskkonnareostust. Kõige suurem on sõjaväelennuväljade ja raketibaaside reostus. (Timo Uustal, 2002-2003) 2 Neist kõige ulatuslikumad reostuskolded: · Tapa lennuväljal on 16 km2 suurune reostatud põhjaveega ala, kus kuni 8 m sügavustes kaevudes on õlikihi paksus kohati kuni 1 m; · Keila-Joa raketibaasis ohustab pinnasesse lastud raketikütus (samiin), mis sisaldab ohtlikke kantserogeene, tihedasti asustatud puhkepiirkonna joogivett; · Tartu lennuväljal ohustab õli ja mürgiste kütteainetega tekitatud reostus enam kui 100000 elanikuga ülikoolilinna joogiveehaaret; · Pakri poolsaarel on pinnas kohati tugevasti saastatud naftasaaduste ja pliijäätmetega; jälgimist vajab demonteeritud tuumareaktoritest pärinev radioaktiivne saaste. Kõige enam saastatud pinnasega alad on Ida-Viru ja Harju maakond, Tallinna, Tapa, Rakvere ja Tartu linn ning selle lähiümbrus.
1. Vaatluse analüüs Stroomi rand asub Põhja-Tallinna linnaosas, Pelguranna ja Merimetsa asumite servas Kopli lahe idakaldal. Mööda randa kulgeb Pelguranna tänav. Randa haldab Põhja-Tallinna Valitsus, järelevalvet teostab Terviseameti Põhja Talitus. Ranna hooldaja on ISS Eesti AS ning rannavalvet teostab G4S. (Joonis 8). Alates 5. juunist 2004 on Stroomi rand liitunud Sinilipu organisatsiooniga. See on rahvusvahelise garantiiga märk puhta, turvalise ja nauditava rannikuäärse puhkepiirkonna kohta. Selline tiitel omistatakse keskkonnasõbralikele ja puhastele mererandadele. Stroomi rannas on suvel vee puhtuse regulaarne kontroll, samuti on rannahooajal olemas rannavalve, kes jälgib suplejate turvalisust. Stroomi randa vaadeldi 28. juulil 2013.a. ranna alal ringi jalutades ja fikseerides olukordi fotoaparaadiga. Ilm oli päikesepaisteline, kohati pilvine, sooja oli umbes 23 kraadi. Rannas oli rahvast, kuid hõredalt. Vee soojus oli 18-19 kraadi
11 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine • metsade rekreatiivse kasutuse heakorrastuslikud eeldused; • metsade elujõulisus rekreatiivse kasutuse tingimustes; • inimorganismile mõjuvad faktorid ja nende mõju intensiivsus; • rekreatiivsete metsade majanduslik väärtus. Meetodit kasutati Kloogaranna-Laulasmaa puhkepiirkonna parkmetsade seisukorra hindamiseks. Lisaks hinnati ka metsataimestiku kahjustusi tallamise tagajärjel väljaspool teeradasid, loendati uusi ja vanu lõkkekohti ning fikseeriti kõige prügistatumad piirkonnad. Kahjuks ei rajatud sel perioodil alalist seirevõrgustikku, mille raames oleks saanud hilisematel aastatel uuringuid sama metoodika alusel korrata. 2003. aastal koostasid Tiit Leito ja Karin Poola ülevaate „Turismi mõjust Kõpu poolsaare rannikukooslustele”
annaabi.ee 
