muud metsad. Majandustegevuse eesmärk säilitada või taastada metsade ökosüsteeme või ökosüsteemide üksikuid osasid. Loodusõnnetuste läbi või biootiliste tegurite tõttu kahjustatud metsades, halvas sanitaarses seisukorras metsatükkidel võib teostada raiet muus kui lageraie korras või sanitaarse lageraie korras. Looduslikult täiskasvanud metsatükkidel võib teostada lõplikku raiet muus kui lageraie korras; 7 B puhkemetsad. Puhkemetsade hulka kuuluvad metsapargid, linnametsad, looduskaitsealade puhkealade metsad, puhkemetsaalad ja muud puhkealadena määratletud metsad. Majandustegevus eesmärk moodustada ja säilitada puhkealaks sobivat metsakeskkonda. Loodusõnnetuste läbi või biootiliste tegurite tõttu kahjustatud metsades, halvas sanitaarses seisukorras metsatükkidel teostatakse raiet muus kui lageraie korras või sanitaarse lageraie korras. Looduslikult täiskasvanud metsatükkidel
puid, siis avatakse vaadet tüvedele, kui ei paku kena pilti, siis varjatakse tüved põõsastega. Ilusad tüved on mändidel, kaskedel ja pärnadel, mõnikord lõigatakse vaadet varjav oks. Sõiduteedeäärsed metsad erilist hoolt ei vaja. Korras on vaja hoida kitsas metsaserv ja laiemalt vaid peatuskohad. Parkimiskohad ja puhkekohad hoitakse korras vähemalt 500 m raadiuses parkmetsana. Peatuskohtades on vaja hoida pidevalt korras vähemalt 50 m ulatuses. Puhkemetsade tallamiskoormuse hindamine Vastavalt puhkeala tallamise intensiivsusele on võimalik metsa üldilme järgi määrata koormusastmed: I Terve puistu -- puhkajaid kuni 3 inimest hektaril (in/ha) II Nõrgalt kahjustatud -- puhkajaid 4...10 in/ha III Mõõdukalt kahjustatud -- puhkajaid 10...15 in/ha IV Tugevalt kahjustatud -- puhkajaid 16...20 in/ha V Hääbuv puistu -- puhkajaid on üle 20 in/ha.
Jenkins, J. M., Pigram, J. J. 2006. Outdoor recreation management. Routlege. London. New York. Kajala, L., Almik, A., Dahl, R., Dikšaitė, L., Erkkonen, J., Fredman, P., Jensen, F.Søndergaard, Karoles, K., Sievänen, T., Skov-Petersen, H., Vistad, O.I. ja Wallsten, P. 2008. Külastajate seire loodusaladel : Põhjamaade ja Balti riikide kogemustel põhinev käsiraamat. TemaNord 2008:516. Riigimetsa Majandamise Keskus. Talli Karoles, K., 2004. Eesti puhkemetsade rekreatiivsed omadused, külastuskoormus ja koormustaluvus. Metsamees 7 (47), 4. Keskkonnahariduse kontseptsioon ja Looduskaitse arengukava aastani 2035. Keskkonnaministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium. Keskkonnaseire seadus. Vastu võetud 20. 01. 1999.a. RT I 1999, 10, 154. Kuss, F.R. 1986. A review of major factors influencing plant responses to recreation impacts. Environmental Management, 10 (5), 637-650. Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale
annaabi.ee 
