teadaolevate pesapaikade ümber. Väga tähtis roll on säästval metsamajandusel ning rohevorgustiku pohimotete rakendamisel. Peamised meetmed, mis aitaks tagada piisava hulga pesapaikade säilimise on kevad- suviste raiete vältimine, sälikpuude gruppide jätmine uuendusraiestikele, vääriselupaikade kaitsmine, puhkajate suunamine loodusmaastikul kindlaks määratud radadele ja puhkekohtadele, järelvalve jne. Neid meetmeid tuleb rakendada kogu Eestis. Toitumispaikade kaitse ja taastamise juures on oluline, et pesapaikade ümbruses (kuni 20km raadiuses) asuvate veekogude mitmekesisus oleks tagatud sobiva sügavusega veekogusid peab olema igal ajal, nii sademeterohkel kui ka pouasel suvel. Probleem kerkib peamiselt just pouastel
mineraalvee allikad (Kase et al 2004: 186213). Vunki järgi oli merelinn Pärnu 19. sajandi algul, kui Läänemere ääres avastati Suurbri- tannia eeskujul üha uusi merevees kümblemise kohti, Vene impeeriumi militaarobjekt koos sellest tulenevate kitsendustega. Samal ajal olid just Napoleoni sõdade järgselt tervist parandavad kõrgemad ohvitserid püsivateks külastajateks kohalike mõisnike rajatud esimestele puhkekohtadele Riia rannas Kemeris ja Dubultis (Jurmala) (Vunk 2004: 7). 15. juulil 1835. aastal kustutati uute tulirelvade vastu oma muldkindlustuste suhteliselt väikese pindala tõttu üha kaitsetumaks jääv Pärnu Vene sõjaministri käsk- kirjaga (Vene... 1835) impeeriumi kindluslinnade nimekirjast ja linnale anti üle kogu kindlustuste vöönd koos selle juurde kuuluvate hoonetega (Schlossman 1939). See lubas Balti-Saksa arstil, Abraham Hunniusel, alustada esimeste mudavannidega kõigepealt
jagada parkimisala sektsioonideks, et vältida kallete erosiooni suurte vihmade ajal. Viidad / informatsiooni jagamine Viidad aitavad orienteeruda, kus ollakse ja kuhu suundutakse. Hea ülevaatliku info ala ulatusest annab kaitseala kaart. Külastaja vajab informatsiooni – mida alal teha saab ja tohib, mis on külastaja jaoks välja pakutud (näiteks voldik või vaht/loodusgiid). Info peab olema selge, lühidalt ja sõbralikus toonis väljendatud. Suunavad märgid/viidad vaadetele, puhkekohtadele ja muudele huviväärsustele rajal. Tekstilisele infole tuleks eelistada sümboleid, mis teavitavad, mida tohib ja mida ei tohi. Oluline on ka tuleohutusnõuetest teavitamine kuival ajal. Piknikukohad Piknikukohas peaks olema võimalus mingil määral privaatsuseks ja vihma- või päikese varjuks ning elemendid (sh tähistus), mis ütlevad, et siin on lubatud toitu valmistada. Kas piknikukohti on üldse vaja, oleneb ala eesmärgist. Kui peamine eesmärk on peatuda ja einestada ning
annaabi.ee 
