kõige rohkem aega. Paljud inimesed töötavad linnas ning loodusesse minekuks ongi aega vaid vabadel hetkedel. Selles seisnebki loodusest eraldumine. Kolmas ülesanne on selgitada intervjueeritava väidet, et loodusest on linnarahvale saanud puhkamise ja lõbutsemise paik. Sellele väitele saab ka eelmise küsimuse vastusega näite tuua, kuidas inimesed käivadki looduses vaid puhkehetkedel. Veel lisab Relve intervjuus, et kuna on juurde tekkinud palju puhkamis võimalusi looduses (õpperadu, puhkemaju, turismitalusid), siis rahvas hakkab järjest suhtuma loodusesse kui lõbustuspaika. Väga palju inimesi ei lähe enam loodusesse looduse pärast, vaid et teha, mida linnas teha ei tohi. Näiteks toob ta ATVd. Kahjuks ma ise ei suhtu nendesse väidetesse positiivselt. Loodus on alati inimesele puhkepaik olnud ning see ei ole muutunud viimasel ajal selliseks
lemmiktehnikaks oli pastell, mis andis võimaluse ühendada joonistuse maalilisusega. Degas`d tuntakse eelkõige baleriinide maalijana. Talle oli oluline tabada keerukaid liigutusi ja balletitantsijad andsid selleks hulgaliselt võimalusi. Samuti armastas ta kujutada tantsijate õhulisi ja õrnu kostüüme. "Täht ehk tantsijatar laval" "Sinised tantsijad" Degas tegi hulgaliselt kiireid visandeid tantsijatest harjutamas, esinemas ja puhkehetkedel, lõpetas oma töö aga alati ateljees. 1890. aastatel hakkas Degas maalima seeriat naistest vannis. Ta lasi tuua oma ateljeesse vanni ja tekitas kunstlikult intiimse vannimiljöö. Kui Degas nägemine halvenes ja muutis maalimise võimatuks, hakkas ta taas tegelema pisiplastikaga. Ta modelleeris väikeseid hobuseid ja baleriine vahast ja savist, misjärel valas nad pronksi. Kõige tuntum Degas skulptuur on "14-aastane tantsija".
ülekaalukalt mängija füüsilisest osavusest või oskustest ja teadmistest ning mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise seadme abil". 2. Hasartmängu ajalugu Hasartmängudel on üsna pikk ajalugu, see pole mitte ainult tänapäevane probleem vaid on seda olnud juba terve ajaloo vältel. On olemas tõendeid, mis näitavad, et hasartmänge on mängitud juba vaaraode ajal 4000 aastat enne meie aega. Arheoloogilised leiud tõendavad, et kreeka ja rooma sõdurid sõlmisid puhkehetkedel kihlvedusid nummerdatud kaarikurataste pöörlemise peale ning et etruskid ja roomlased kasutasid umbes 900. aastal kuuetahulisi täringuid. 2.1 Eesti Loto ajalugu Eesti Loto alustas tööd 1971. aastal veebruari kuus. Sellega tegeles siis NSVL Riikliku Spordikomitee ja Spordiloteriide Peavalitsuse Eesti Piirkonnavalitsus. Esimene Eestis kaasamängitud lotoloosimine toimus 30.04.1971 Spordiloto 6/49. Aastal 1991 1. märts sündis riiklik aktsiaselts Eesti Loto.
riigiteataja.ee/akt/13060644 22.02.2012). 2. HASARTMÄNGUDE AJALUGU Nüüd tutvustan hasartmänguda ajalugu. ,,Probleemne mängurlus pole mitte ainult tänapäeval üldlevinud, vaid seda on esinenud läbi kogu kirjapandud ajaloo" (Federman, Drebing & Krebs 2005: 15). On olemas tõendeid, mis näitavad, et hasartmänge on mängitud juba vaaraode ajal 4000 aastat enne meie aega. Arheoloogilised leiud tõendavad, et kreeka ja rooma sõdurid sõlmisid puhkehetkedel kihlvedusid nummerdatud kaarikurataste pöörlemise peale ning et etruskid ja roomlased kasutasid umbes 900. aastal kuuetahulisi täringuid . (Blaszczynski 2007: 21) 2.1 Pokkeri ajalugu Pokker on väga vana mäng. Pokkeri esivanem primero/primeria/la prime on kirjanduses mainitud 1526. aastal, kui mitte varem. Selles mängus oli igal mängijal kolm kaarti ja lugevad kombinatsioonid olid kolmik, paar ja flux ehk teisisõnu olukord, kus mängijal on kolm kaarti samast mastist
külades ja pühendasid endid looduse ilu ülistamisele. Barbizonis elanud maastikumaalijatest kujunes välja rühm ehk Barbizoni koolkond. Sinna kuulusid: 1) T. Rousseau armastas looduses tabada kindlaid ja jõulisi vorme. Tugevad värvid ja pisut raskepärane. Teda huvitas see mis on püsiv, suured ja jämeda tüvega puud 2) J. F. Millet kes sai tuntuks talupoegade kujutajana. Tema ei näidanud talupoegi mitte puhkehetkedel, vaid maalis neid raske töö juures. Võib öelda et tema kõige tuntum töö on ,,Viljapeade korjajad". Tegemist on kolme vaese naisega kel on vana kombe kohaselt lubatud õhtupäikese valgel hommikuse koristuse ajal maha pudenenud viljapäeid korjata. 3) J. Dupré armastab kujutada loodust läheneva äikese ootel, kõikjal valitseb sünge ja ralapärane rahu. Suurt tähelepanu pöörab taevale ja pilvedele. 4) C. F
annaabi.ee 
