suureneda ka tööõnnetuste risk (Sõõrumaa, 2013). Tööandja peab võimaldama töötajale iga 6 tunni töötamise järel vähemalt 30 minutit puhkamiseks ja einestamiseks. Juhul, kui töötaja töötab 8 tundi päevas, peab ta saama 30 minutit vaheaega, mis teeb tööpäeva kestuseks 8,5 tundi. (Kui palju tuleb töötajale võimaldada puhkeaega?) Tööpäevasisest vaheaega ei tohi segamini ajada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel antavate puhkeaegadega. Tööaja sisse tuleb arvestada puhkeajad suure füüsilise või vaimse koormuse, pikaajalise sundasendi või monotoonse töö korral. Puhkepause reguleerivad ka määrused. (Kui palju tuleb töötajale võimaldada puhkeaega?) Praktikas näeme palju olukordi, mil Töölepingu seaduse punkte ei järgita ja tihti ei saada neist ka aru. Kasutatud kirjandus 1. Hanson, U. (2011). Töölepingu seadus ja selle ellurakendamise probleemid Kasutamise kuupäev: 14.11.2017.
vere hapnikusidumise võimet ja ainevahetust. See on abiks ka kapillaarvõrgustiku arendamisel ja tugi-liikumis süsteemile. Teiseks meetodiks on vaheldusmeetod, mis on sarnane ühtsusmeetodile. Meetodit kasutatakse ka vastupidavuse arendamiseks, liigutuste ökonoomsust ning ka taktika väljatöötamiseks. Vaheldusmeetod on üleminekuaste ühtsusmeetodilt. Kolmandaks meetodiks on intervallmeetod, kus läbitakse korduvalt teatud jooksulõiku koos puhkeaegadega. See meetod arendab vastupidavust ja kiirust [3]. 1.2.3. Teatejooks Üldjoontes on teatejooks 4 x 100 meetrit. Teatejooks koosneb neljast jooksjast. Teatevõistkond peab vahetustega joostes andma teatepulga eelnevalt järgmisele teatejooksjale reeglitepõhiselt ja teatevahetusalas. Teatevahetus ala on kokku 20 meetrit. Igal teatejooksul on oma kindel rada, kus joostakse [4]. 1.2.4. Tõkkejooks Tõkkejooks on kiirjooks, kus tuleb võimalikult kiiresti üle tõkete joosta. Meeste
vähendavad tõhusalt üldvibratsiooni, ja käepidemed, mis vähendavad kohtvibratsiooni; d) töövahendite, töökoha ja töökohasüsteemide sobivaid hooldusprogramme; e) töökohtade disainilahendust ja paigutust; f) töötajate piisavat teavitamist ja koolitust töövahendite õigeks ja ohutuks kasutamiseks, et vähendada töötajate kokkupuudet mehhaanilise vibratsiooniga miinimumini; g) kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramist; h) sobivaid tööplaane koos piisavate puhkeaegadega; i) rõivastuse tagamist kokkupuutuvate töötajate kaitseks külma ja niiskuse eest. 3. Ühelgi juhul ei tohi töötajate kokkupuude ületada kokkupuute piirväärtust. Kui vaatamata tööandja võetud meetmetele käesoleva direktiivi järgimiseks ületatakse kokkupuute piirväärtust, võtab tööandja viivitamatult meetmeid kokkupuute vähendamiseks kokkupuute piirväärtusest allapoole. Ta leiab kokkupuute piirväärtuse ületamise põhjused ning muudab vastavalt
annaabi.ee 
