eesti kirjakeele kujunemisel 1637 R.Brockmann ,,Pulmalaul" Esimene teadaolev eestikeelne juhuluuletus 1708 Käsu Hans (Puhjast) ,,Oh! Ma waene Kaebelaul, Tartule Tardo Liin" osakssaanud kannatustest 1838 Manntuffel (hull ,,Aiawite purga Õpetlik meelelahutus krahv) walgussel" Eesti kirjakeelt on lihtsustatud selleks, et ka maarahvas saaks sellest aru. Eesti kirjasõna ja
See tähendas seda, et teganedes tuli kõik hävitada, et midagi ei jääks vaenlasele. Punase terrori pealetung sundis ka metsavendi aktiivsemale tegutsemisele. Tapmise ja põletamise ärahoidmiseks otsustati võim kohapeal enda kätte võtta. 1941. aasta juuli esimesel nädalal rünnati üle terve Eesti kohalikke Nõukogude võimu keskusi täitevkomiteesid ja võeti paljud neist üle. Sel ajal toimunust annavad hea pildi Eesti Muinsuskaite Seltsile Puhjast saadetud mälestused: "Kuulsime raadiost, et saksa väed on jõudnud Viljandisse. Otsustades paugutamise järgi, lähenesid nad ka Tartule ja olidki juba linnani jõudnud. Nüüd oli Ulilast vaja välja ajada juudi pataljon. Saadi teada, et elektrijaam on hävitamisohus. Kommunistid olid otsustanud selle õhku lasta. Töölised palusid, et jaam enne plahvatamist kuivaks lastaks, sest ühenduses veega oleks miinid kogu ümbruskonna koos kommunistidega õhku lasknud. Kartes surma, lasid juudid
Kuperjanov saadab üle kogu Tartumaa, ka enamlaste valduses olevatesse piirkondadesse, erikäskjalad, kes viivad valdadesse mobilisatsioonikäsud ja korraldused meeste saatmiseks Puurmanni mõisa. Ühtlasi koondab Kuperjanov enda ümber kõik kaitseliidu üksused. Peipsi äärest saabuvad alamleitnantite Trossi ja Raudsepa salgad. Otepää alevist tuleb sealne kaitseliidu ülem leitnant R. Tarik oma meestega. Puhjast saabub 20meheline ratsarühm. Ka Rõngust, Elvast ja mujalt tuleb järjest mehi juurde ja peagi on Puurmanni mõisa kogunenud mitmesaja meheline üksus koos 18 ohvitseriga. Kokkutulnud jagatakse neljaks rooduks: 1. roodu ülem saab lipnik R.Riives, 2. roodu ülemks leitnant E. Saar, 3. roodu ülemks alamkapten R. Kuslap ja 4. roodu ülemaks leitnant J. Unt. Tagavararoodu ülemaks ja Puurmanni komandandiks määrab Kuperjanov leitnant J. Soodla. Moodustatakse ka
Kuperjanov saadab üle kogu Tartumaa, ka enamlaste valduses olevatesse piirkondadesse, erikäskjalad, kes viivad valdadesse mobilisatsioonikäsud ja korraldused meeste saatmiseks Puurmanni mõisa. Ühtlasi koondab Kuperjanov enda ümber kõik kaitseliidu üksused. Peipsi äärest saabuvad alamleitnantite Trossi ja Raudsepa salgad. Otepää alevist tuleb sealne kaitseliidu ülem leitnant R. Tarik oma meestega. Puhjast saabub 20meheline ratsarühm. Ka Rõngust, Elvast ja mujalt tuleb järjest mehi juurde ja peagi on Puurmanni mõisa kogunenud mitmesaja meheline üksus koos 18 ohvitseriga. Kokkutulnud jagatakse neljaks rooduks: 1. roodu ülem saab lipnik R.Riives, 2. roodu ülemks leitnant E. Saar, 3. roodu ülemks alamkapten R. Kuslap ja 4. roodu ülemaks leitnant J. Unt. Tagavararoodu ülemaks ja Puurmanni komandandiks määrab Kuperjanov leitnant J. Soodla. Moodustatakse ka ratsakomando alamkapten K
annaabi.ee 
