peenus vähe ning alates 6. eluaastast on märgata villkarvade peenenemist. VILLA KVALITEET JA TEHNOLOOGILISED OMADUSED Lambaid pöetakse vähemalt üks kord aastas (kevadel), et saada nendelt pikka, ühtlast villa. Hea vill peab olema vähemalt 9 cm pikk (pöetud vill jääb lamba seljas olevast villast lühemaks). Pöetud vill sisaldab rasuhigi, niiskust, söödaosi, tolmu, liiva, sõnnikut (33...55%). Normaalseks võib pidada kui 10 kg pöetud villast saab 5...6 kg puhasvilla. Villa peenus on üks tähtsamaid villa omadusi. Selle all mõistetakse villkarva läbimõõtu (mikronites). Olenevalt tõust kõigub villa peenus väga suurtes piirides. LAMBAVILLA OMADUSED Villa läige. See omadus tuleneb peamiselt villkarva soomuskihi ehitusest. Eristatakse: hõbejat, siidjat, klaasjat, mattläiget. Eesti lammaste vill on siidja või hõbeja läikega.Läike hindamiseks peab vill olema pestud. Villa pehmust ja karedust hinnatakse praktikas käega katsudes
peki paksust ja sinkide kujunemist. Loomade lihaomadusi hinnatakse nende kasvu ja arengu andmete alusel ning vahetu vaatluse kaudu. Kui võtta arvesse päritavate geenide mõju koduloomade lihajõudlusse, siis on selgelt näha, et paremate liha tunnustega loomad valikul populatsioonist parandame nende toodangu kvaliteeti ja jõudlust. 1.3Villajõudlus Villa saadakse peamiselt lammastelt. Jõudlust hinnatakse villa koguse ja kvaliteedi alusel. Hinnatakse aastast villatoodangut, puhasvilla protsenti saastasvillas, villapeenust, villasäbrusust, villa ühtlikust, villa pikkust ja standardpikkust. Villa omadused sõltuvad palju naha omadustest. Erinevate villaomadustega tõugude ristamine on võimaldanud uurida villajõudluse pärilikkust. On selgunud, et villa pikkus, peenus, ühtlikkus ja tihedus päritakse intermediaarselt. Näiteks R. Daly ja H. Carter (1955) said meriino lammaste ristamisel linkolni lammastega järglased, kelle villa peenus oli vanemate keskmine.
44. liha kvaliteedi hindamine PSE liha kahvatu,pehme,vesine DFD liha tume,kuiv, kuiv 45. munajõudluse hindamine eesti lenghorni tüüpi kanad munesid esimesel aastal 265 muna ,keskmine muna mass oli 64,6g.aastas 300muna, mass -60g 46. villajõud. Hindamine hinnatakse villa koguse ja kvaliteedi alusel. Aastane saastasvillatoodang määratakse pügamisel. Pesemisel eemaldatakse higi ja prügi. Puhasvillamäär on puhasvilla osatähtsus saastvillast: jämevillastel 70%, peenvillalammastel 25-60%. 47. tööjõud. Hind. 48. Viljakuse osa selektsioonis Kunstlik seemendus tõstis isasloomade viljakust tuhandeid kordi, embrüosiirdamine parimate emasloomade viljakust kümneid kordi. Selle tulemusena valikuedu kasvas oluliselt. Kõige üldisemalt võib defineerida valikut järgmiselt: Valik on diferentseeritud sigimine 49. aretusväärtus, selle hindamise komponendid ·
Lihaveistel: Tapasaagis 0,7 Täiskasvanud looma elusmass 0,3-0,7 Ööpäevane massi-iive 0,3-0,5 Sigadel: Peki paksus (nimmelülide kohal) 0,5-0,66 Viljakus 0,2-0,4 Põrsaste arv pesakonnas 0,1-0,2 Ööpäevane massi-iive 0,25-0,45 Lammastel Puhasvilla toodang 1a vanuselt 0,38 Villa peenus 0,57 22 Villa ühtlikkus 0,43 Villa tihedus 0,4-0,6 Kanad Munatoodang 0,2-0,3 Muna mass 0,6-0,74
45. Munajõudluse hindamine 2002a 263 muna kana kohta; 2004a 255 muna; 2005a 260 muna; 2006a 269 muna; 2008a 280 muna. pardid 100 muna aastas ja haned 30 muna aastas ja kalkunid 75-100 muna aastas, vutt 260...310 muna aastas. keskmine muna mass >60 grammi (kana puhul). 46. Villajõudluse hindamine hinnatakse villa koguse ja kvaliteedi alusel. aastane saastasvillatoodang määratakse pügamisel. pesemisel eemaldatakse rasuhigi ja prügi. puhasvillamäär on puhasvilla osatähtsus saastasvillas: jämevillalammastel 70% ja peenvillalammastel 25-60%. villa peenus määratakse 2 viisil: mikroskoobi abil villkarva läbimõõdu määramine või võrdlus etaloniga. kvaliteedinumber näitab: mitu kammvillkedruse vihti võib ühest inglise naelast villast ketramisel saada; iga viht peab sisaldama 560 jardi lõnga. standardne villa pikkus on 7,5 cm, lühem on kraasvill. üle 9cm pikkune vill on kammvill
annaabi.ee 
