käidelda eraldi. Kahjurite ennetamise ja tõrje kontroll Vastutavaks isikuks on juhataja. Ettevõttel on sõlmitud selleks vastav leping ja läbiviija. Kui lepingut ei ole, siis on selleks vajalik kahjuritõrjeplaan ning seireleht, mida tuleb täita. Pesemis- ja desinfitseerimisplaan Vastutavaks isikuteks on köögipersonal. Ettevõttel on koostatud puhastamise- ja desinfitseerimiseplaan tabeli kujul. Tabelis on välja toodud, milliseid pindasid peab pesema ja millise vahendiga, samuti ka puhastusviiside sagedus. Seirelehe täitmise tihedus määratakse ettevõttes kohapeal. Jahutatava toidu temperatuur Vastutav isik on kokk. Seire sagedus peale jahutamist, 1 kord päevas. Piirmäär on peale 2 tunnist jahutamist mitte üle +6C. Korrigeerivad tegevused: täiendav jahutamine, tehnoloogilise protseduuri ülevaatus, toidukihi paksuse reguleerimine ja seadme korrasoleku kontroll. Kuumtöödeldud toidu sisetemperatuur Vastutav isik on kokk. Seire sagedus on üks kord päevas.
Porimattide komplekt (4 matti) saab puhtaks kõigest 2 minutiga, ilma matte kloppimata ja tolmuimejat kasutamata. TÖÖPÕHIMÕTE Porimattide puhastus masinas toimub vee ning harjastega rullikute abil. Mattide kuivatamiseks kasutab Was-Mat Standard mudel spetsiaalseid käsnadega rulle. Wash-Mat VacuPlus mudel, kasutatab mattide puhastamiseks ja kuivatamiseks vaakumtehnoloogiat. Selliste puhastusviiside tõttu on Wash-Mat masinad väga keskkonnasõbralikud. Puhastusprotsessis ei kasutata keemilisi puhastusvahendeid ning seetõttu võib kasutatud vee äravoolu juhtida tavalisse kanalisatsiooni. Wash-Mat masinatel on kaks erinevat puhastusprogrammi -üks veluurmattide ja teine kummist porimattide puhastamiseks. Vaatamata lihtsale tööpõhimõttele suudab Wash-Mat masin eemaldada mattidelt kuni 95% mustusest
jäätmete tekke ja tagava suletud süsteemid, mille korral keskkonda pääsevad heitmed on minimaalsed 2) Puhta vee kulu vähendamine saab teha eelkõige jahutusvee arvel 3) Vee korduvkasutus · Mehaaniline; füsiko-keemiline; keemiline, elektrooniline; biokeemiline; termiline -> enamasti kasutatakse kombinatsioonidena (enamasti esimesest neljast) · Mehaaniline: kõikide puhastusviiside esimene etapp, tagab kõikvõimalike hõljuvainete eraldamise: a) Kurnamine (filtreerimine): võrede, võrkude, sõelade abil eraldatakse jämedad hõljuvad, ujuvad aineosakesed (puutükk, kivi, paber, liiv, räbalad), Võib olla astmeilne b) Liivaüüdja: liiv settib suurema lehtrikujulise anuma põhja; c) Setitid (Settebasseinid): kasutatakse samuti jämedamate osakeste setitamiseks;
Biomassiks nimetatakse fotosünteesi kaudu sündinud taimemasse. Nendest toodetud kütust kutsutakse biokütuseks. Biomassi põletamisel vabaneb atmosfääri süsihappegaas, mis arvatakse samas koguses seonduvat uuesti biomassiga, kui koristatud alale kasvab uus taimestik. Biomassi põletamine võib keskkonda rikastada CO2 ja lämmastikoksiididega, mõjutades keskkonda niisamuti kui fossiilsete kütteainete põletamine, mis tingib vajaduse keskkonnaohutult kavandatud põletus- ja puhastusviiside rakendamiseks biokütuse töötlemise tehastes. Taimse päritoluga biomassist on energia tootmisel (muundamisel otseselt põletatavana või töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üks põllul kasvatatav energiataim on raps. Viimase seemnetest pressitakse õli, mis sobib kasutamiseks kas kütteks või mootorikütusena. Ka võsa saab kütusena kasutada
suuruse, puhastamis- ja töötlemisviiside alusel. Suuruse järgi jagunevad kalad suurteks ja väikesteks. Suurus määratakse pikkuse või massi alusel. Pikkust mõõdetakse piki sirgjoont ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni. väikest kala (räim, kilu, tint, moiva jt.) pikkuse ja massi järgi ei jaotata. Kalade suurused ja alammõõdud määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele kalapüügieeskirjadele. Puhastusviiside alusel jaotatakse kalad puhastamata (tervelt), peata (lõpuskaante alt eraldatud pea koos osa sisikonnaga), roogitud peaga (kõhuosa rinnauimede vahelt lahti lõigatud kurgualusest kuni pärakuavani, sisikond, mari või niisk on eraldatud), roogitud peata (sama, mis eelmine, on eraldatud pea), rümp (eraldatud soomused, uimed, pea, sisikond, mari või niisk), tükk (tükkideks lõigatud rümp), seljatükk (eraldatud pea koos kõhukiilu, esimese pärakauime ja seda ümbritseva lihaga), filee