idabloki 3. tööstusriik (NSVL ja SDV järel) b) uueks parteijuhiks Antonin Novotny (1953-68): tugines endiselt sotsialismi nõukogude mudelile + isikukultus nõuti üha rohkem majandusreforme ja demokraatiat, mis viis Novotny tagandamiseni c) Praha kevad 1968: uueks parteijuhiks Alexander Dubcek inimnäoline sotsialism VLO tankid surusid reformipüüdlused maha A. Dubcek d) Gustav Husak uus parteiliider alates 1969: Moskva kuulekas käsutäitja alustas põhjalike puhastustega partei- ja riigiaparaadis 8.Hiina RV a) Kommunistliku Hiina tekkimine: pärast Jaapani väljatõrjumist (1945) taasjätkus kodusõda (1946-49), kus Guomindangi väed said lüüa ja tõrjuti Taivanile 1949 oktoobris kuulutati välja Hiina RV KP esimeheks Mao Zedong Hiina viimine suuriigiks juhtivaks riiklik sektor + industrialiseerimine ja kollektiviseerimine b) Suur hüpe (1958-60) kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga: kiirendati industrialiseerimist
aastal, mil Šoti mässulistest vaevatud kuningas Charles I oli rahapuudusel ikkagi sunnitud parlamendi kokku kutsuma. Pärast ühtteist aastat vaheaega taas kokku tulnud esinduskogu kasutas otsekohe võimalust ja esitas kuningale pika kaebuste nimekirja. Kolme nädala pärast saatis kuningas „lühikese parlamendi” (Short Parliament) laiali, kuid veel enne aasta lõppu tuli kuningal parlament uuesti kokku kutsuda. Et parlamendi see koosseis püsis, küll vahepealsete ulatuslike puhastustega, kuni 1653. aastani, on see ajalukku läinud „pika parlamendina” (Long Parliament). Parlament üritas nurka surutud kuningalt välja nõuda võimalikult suuremaid järeleandmisi. Kuningal ei lubatud enam parlamenti laiali saata ning talle pandi kohustus vähemalt kord kolme aasta jooksul parlament kokku kutsuda. Kui kuningas sellest keeldus, oli parlamendil õigus ise koguneda. Parlament võttis endale ainuõiguse riigis makse kehtestada.
aastal, mil soti mässulistest vaevatud kuningas Charles I oli rahapuudusel ikkagi sunnitud parlamendi kokku kutsuma. Pärast ühtteist aastat vaheaega taas kokku tulnud esinduskogu kasutas otsekohe võimalust esitada kuningale pikk kaebuste nimekiri. Kolme nädala pärast saatis kuningas ,,lühikese parlamendi" (Short Parliament) laiali, kuid veel enne aasta lõppu tuli kuningal parlament uuesti kokku kutsuda. Et parlamendi see koosseis jäi püsima, küll koos vahepealsete ulatuslike puhastustega kuni 1653. aastani, on see ajalukku läinud ,,pika parlamendina" (Long Parliament). Juba toona koosnes Inglismaa parlament kahest kojast. Ülemkojas (House of Lords) istusid osalt päritavatel, osalt ex officio kohtadel kõrgaadlikud ja -vaimulikud. Alamkoja (House of Commons) liikmed valiti. Valimisõigus oli varandusliku tsensuse alusel umbes viiendikul meessoost elanikkonnal. ,,Pikas parlamendis" andsid tooni jõukas maa-aadel ning koloniaalkaubandusest rikastunud suurkodanlus
annaabi.ee 
