Järgnevatele küsimustele leiad vastused: S. Rekkor jt. 2010. „Toiduvalmistamine suurköögis“, 13. peatükk 20. Millist mustust eemaldatakse desinfitseerimise käigus ning nimeta füüsikalised ja keemilised desinfitseerimismeetodid. Densifitseerimine vähendab mikroobide hulka. Füüsikalised: Kuumus, kuum vesi, aur, UV-kiirgus Keemilised: densifitseerimisained, densifitseerimis-pesuained 21. Ükskõiksest suhtumisest puhastamisse annavad märku näiteks erinevad lõhnad ja nähtav mustus. Mis põhjustab: - kopitanud lõhna – puhastustöövahendeid ei ole pestud või kuivatatud hoolikalt - hallituse lõhna – kuskil on hallitanud toiduained või muid hallitavaid esemeid või pindasi. - mädanemise lõhna – kuskil on riknenud liha, lihajäätmed või muu roiskunud valgurikas toiduaine - kanalisatsioonihaisu – kuskil on seisma jäänud roiskvett või põranda äravoolutrapi
Kreeka teadust võib jagada neljaks perioodiks: joonia, ateena, hellenistlik ja rooma. Joonia Thales, Pythagoras jt, (ise kutsusid nad end sofistideks, e tarkadeks). Joonia süsteem oli noor polnud moraali ega poliitilisi eelarvamusi, olid materialistid, ratsionalistid ja ateistid. Joonia mõtlejaid iseloomustas elementide vaba üksteiseks mineku ja segunemise ideoloogia. Joonia ajastut iseloomustab usk hingede rändamisse, siit omakorda kasvas välja usk hingede puhastamisse ning lähtuvalt veel mis see hing on jõuti materjalide ,,puhastamise" ning alkeemia juurte lähedale. Teaduses arenes kaks suunda metafüüsiline (nt idealistlik Platon) ja atomistlik (materiaalne). Joonia koolkonnast saab alguse küsimus hinge asukohast ja erinevate organite tähtsusest. Ateena periood - kippusid mõtted materiaalse vallast ideaalse valda minema. Tuntumad nimed on Sokrates, Platon ning Aristoteles. Põhimõte - ,,inimene on kõikide asjade mõõt".
saavad piirijärvedest järgmisel aastal olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 800, koha 650, latikat 750, haugi 120, särge 350 ja rääbist 25 tonni. Kutseline kalapüük toimub Eestis suures ulatuses iga-aastaste kvootide alusel ja püügivõimalusi jagatakse nii naabrite kui ka paljude teiste riikidega. "Kalapüügi võimaluste suurenemine pole ainult tublide läbirääkijate töö tulemus, oma osa on kalade elutingimuste parandamisel. Oleme investeerinud kudealadesse, jõgede puhastamisse, elupaikade laiendamisse ja rändeteede avamisse. See kõik on aidanud kaasa kalade arvukuse kasvule," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Allikas: http://www.parnupostimees.ee/2653430/kalapuugi-kvoodid-suurenevad-nii- merel-kui-piirijarvedel jaanuar 2014 Lühiülevaade kalandust käsitlevatest teemadest 3. Kalandus (lk 19-25) Kalapüük Läänemerest (lk 20) Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030:
annaabi.ee 
