“Saaremaa onupoeg” 3. 1883 Eesti muusikateatri sünd - esietendub draama “Preciosa” Carl Maria von Weberi muusikaga. 4. 1906 Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asustamine. 5. 1908 Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asustamine. 6. 1935 Evald Aava ooperi “Vikerlased” esmalasvastus Vanemuises. 7. 1939 Esinemine tantsuetendus Vanemuises - Pjotr Tšaikovski “Karnevalisõi 8. 1941 Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises - Cesare Pugni ja Reinhold Glieri 9. 1939 valmib Vanemuise kontserdisaal. 10. Esineb Eesti algupärane ballett Vanemuises - Eduard Tubina Praegused etendused Vanemuises: ● Sööbik ja Pisik ● Deemonid ● Raimonda ● Väikese onu saaga ● Evita
• Prantsuse helilooja • Pariisi konservatooriumi klaveriõpetaja poeg. • Töötas ka kriitiku ning kompositsiooniõpetajana Pariisi konservatooriumis. • Tuntuks sai lavamuusika autorina. • Tuntuim ballett “Giselle” • Samuti on jõululaulu “Püha öö” autor. • Ooperi “Kui oleksin kuningas” avamängu kasutatakse samuti tänapäevalgi. • 4 ooperit, 3 balletti https://www.youtube.com/watch?v=dp2DtrvcmIM CESARE PUGNI • 1802-1870 • Itaalia helilooja • Kirjutas oopereid, sümfooniaid ning muusikat muudele orkestrivormidele. • Tuntuim ballett “Esmeralda” https://www.youtube.com/watch?v=z2D7ZfNskC8 ALEXANDR GLAZUNOV • 1865-1936 • Vene hilisromantismi helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. • 1905–1928 Peterburi konservatooriumi rektor • 1828. aastast alates resideerus ta Euroopa eri paigus, samuti ka Ameerikas. • Suri 1936
Soololaul ehk kammerlaul – Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika, kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid meloodiad, žanreid käsitleti vabalt, harmooniasse ilmusid kirevamad kooskõlad, suur huvi rahvamuusika vastu, rütmika & tempode vaheldumine vaheldusrikkam Eksprompt – lüürilise karakteriga improvisatsiooniline muusikapala. Muusikaline hetk – klassikaline süit romantismis. Prelüüd – lühike klaveripala (tavaliselt sissejuhatusega, mis tutvustas teose teemat, mis oli pikem ja kee...
Ulenspiegelist"), Spartacus (Hatsaturjani ,,Spartacus"), Jumal ja Adam (Petrovi ,,Maailma loomine"), Paris ja Tybalt (Prokofjevi ,,Romeo ja Julia"), Tsaikovski Prints Désiré (,,Uinuv kaunitar"), Rotbart (,,Luikede järv"), Drosselmeier ja ,,Araabia tants" (,,Pähklipureja"), Jaropolk ja Vladimir (Mdivani ,,Kirg"), Minkuse Solor (,,Bajadeer") ja Espada (,,Don Quijote"), Adami Hans (,,Giselle"), Conrad ja Birbanto (,,Korsaar"), Pheobus ja Claude (Pugni ,,Esmeralda"), Girei (Assafjevi ,,Bahtsisarai purskkaev"), Tristan (Troyani ,,Tristan ja Isolde"), José (Stsedrini ,,Carmen-süit"), Kuldne ori (Rimski- Korsakovi ,,Seherezade"), Tudeng (Gavrilini ,,Anjuta") jpt. 2011. aastal anti talle Francysk Skaryna 5 nimeline medal silmapaistvate loominguliste saavutuste, professionaalsuse ja panuse eest kultuuri ja kunsti arengusse. SISUKOKKUVÕTE
aastal. Olulise koha omandas ooper. 1939 - jõuti Ida Urbeli eestvõttel esimese iseseisva tantsuetenduseni, milleks oli P. Tshaikovski "Karnevalisüit". 1937-1939 - ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks. 1940 - pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu määrati Vanemuise juhiks Kaarel Ird. Ta oli 1934-1936 õppinud Tartu Draamateatri Seltsi Näitekunsti Stuudios. 1941 - Ida Urbel lavastas Pugni-Glieri "Esmeralda", esimese õhtut täitva balleti Vanemuises. Saksa okupatsiooni ajal jätkas Vanemuine tegevust, teatri külastatavus oli kõrge. Oluliseks sündmuseks oli Eduard Tubina balleti "Kratt" esiklavastus 1943. 1944 - suur osa trupist lahkus kodumaalt, teatrisse tuli palju uusi näitlejaid. Vanemuise teatrihoone süttis lahingute käigus ja hävis täielikult. Teater kolis Tartu Saksa Teatrisse (praegune Vanemuise teatri väike maja). 1944-1948 - juhtis teatrit Kaarel Ird.