Eesti sai olla 17päeva iseseisev ning ajada riigi asju. Siis tahab Nõukogude Venemaa jälle Eestit endale Vabadussõna. Tuli lootusetuse tunne, mehed olid just sõjast tulnud (I MS) ja neid oli tülpimus peal ja vastu hakkasid hoopis üliõpilased, kel polnud midagi kaotada. Vene väed olid ka hästi aeglased, sest nende arust polnud eestlastest neile vastast. Kohale jõudes avastasid venelased, et siin on toitu nagu muda (neil oli ju näljahäda) ja pugisid end lihtsalt täis siin ning sellega sai Eesti veel rohkem aega. Laidoner hakkas kohe organiseerima vastupanu, sest tal olid maailmasõjast kogemused olemas. Üldmobilisatsioon 06.01.1919 ja see annab suure vastulöögi. Laidoner organiseeris abi ka välismaalt ning Eesti tõrjub vaenlased välja ning hakkas riigiasju ajama. Asutav Kogu ja 1919 10okt Maaseadus. Saksa mõisnikelt võetakse maa ära ja 15juuni 1920 võetakse vastu esimene Põhiseadus (parlament). Landeswehri sõda sakslastega
Ta pani planeedile kaitseks ümber võimsa nähtamatu seina vaenlaste eest kaitsmiseks. Siiani pole olendid maad külastanud. Chris ärkas veidrate külmavärninatega. Talle tundus, et oli näinud midagi kahtlast, midagi mis oli kohati hirmuäratav. Poiss heitis pilgu kellale. See hakkas kohe kümme saama. Ta kirjutas kähku paberile ''Läksin sõbradega bistroosse,'' võttis ratta ja kihutas kähku bistroo suunas. Kui Chris kohale jõudis, olid sõbrad juba seal ning pugisid burgerit. Sõbradel oli teda nähes veidi imelik irve näol. Ta istus Jane kõrvale ja asetas oma valusa pea lauale. Kõik neli sõpra vaatasid teda pingsalt. Derek asetas oma tühja veepudeli prügikasti ning lausus Chrisile: ''Oli raske õhtu? Mäletad sa ka midagi, mis sa korda saatsid?'' ''Kui aus olla siis ei mäleta. Tean ainult seda, et Tom käsis proua Watsoni basseinis ujumas.'' Kõik neli, peale Chrisi hakkasid kõva häälega naerma.
" karjus ta ise. ,,Ei ole ju, purustage või kogu maja," vastas Ollino endise rahuga, mis tegi teise veel arutumaks kui ta oli. Peaaegu hullumeelse pilguga vahtis ta toas ringi, mida võiks veel purustada, ja äkki tormas ta selle suure kapi juurde, kus otsas olid millalgi istunud Goethe ja Schiller kõrvuti. Selle tahtis ta ümber tõugata, nagu arvates, et kui pole enam Goethet ja Schillerit, milleks peab siis seisma veel see kappki. Aga härra Ollino sai õigel ajal käed ette ja nõnda pugisid nad kahekesi vastastikku, üks ühel, teine teisel pool kappi, mis küll tuikus, aga ümber ei kukkunud. Kui nad natukene aega nõnda olid jännanud, sattusid nende silmad kapinurga tagant vastastikku ja õhetava näoga ütles Molotov Ollinole: ,,Teie igavene koerapoeg, Kristuse nimel küsin teilt veel kord, kas teil siis tõesti täna raha ei ole?" ,,Kristuse nimel, ei ole," vastas Ollino tõsiselt. ,,Siis ei aita midagi, isegi kui ma selle ümber lükkan?" küsis Molotov.
annaabi.ee 
