Selles kirjas on öeldud järgmiselt: · Mis on meie sõjaväes vastumeelset, see on keisri süü. Sest tal on õnnetu illusioon ennast sõjameheks arvata. Mis tegi keiser 1812.aastal?- Ta rikkus kõik ära. Ja kui kõik lõplikult rikutud, lahkus ta nii kiiresti, kui sai. · Keisri esimene põhimõte on anduda oma tujudele ja kirgedele. Ta ei tunnista mingit kohustust oma rahva vastu. Otsuste tegemine usaldatakse pugejatele ja avantüristidele. Sest ausad ja andekad inimesed võikisd ju Tema Majesteedi varju jätta! · Valitsus on korrumpeerunud. Muuseas, kui Lobanov määrati Riiga kindralkuberneriks, kuulutas ta alguses, et tema uksed saavad olema kõigile rõhutuile lahti. Järgmisel päeval oli terve loss talupoegi täis. Lobanov pidas neile venekeelse kõne. Talupojad ei saanud sellest mõhkugi aru. Ning Lobanov, vihane, et nad polnud saja aastaga vene
Selles kirjas on öeldud järgmiselt: Mis on meie sõjaväes vastumeelset, see on keisri süü. Sest tal on õnnetu illusioon ennast sõjameheks arvata. Mis tegi keiser 1812.aastal?- Ta rikkus kõik ära. Ja kui kõik lõplikult rikutud, lahkus ta nii kiiresti, kui sai. Keisri esimene põhimõte on anduda oma tujudele ja kirgedele. Ta ei tunnista mingit kohustust oma rahva vastu. Otsuste tegemine usaldatakse pugejatele ja avantüristidele. Sest ausad ja andekad inimesed võikisd ju Tema Majesteedi varju jätta! Valitsus on korrumpeerunud. Muuseas, kui Lobanov määrati Riiga kindralkuberneriks, kuulutas ta alguses, et tema uksed saavad olema kõigile rõhutuile lahti. Järgmisel päeval oli terve loss talupoegi täis. Lobanov pidas neile venekeelse kõne. Talupojad ei saanud sellest mõhkugi aru. Ning Lobanov, vihane, et nad polnud saja aastaga vene
Hamlet astub esile ja Laertes tungib talle käsitsi kallale. Nad lahutatakse. Hamlet kinnitab oma armastust nii Ophelia kui Laertese vastu ega mõista, miks viimane teda ründas. II stseen: Hamlet avaldab Horatiole, et oli kuninga kirjad lahti murdnud ja leidnud käsu end Inglismaale jõudnuna koheselt hukata. Hamlet asendas kirja uuega ja pitseeris selle oma kadunud isa pitseriga. Kirjas kästi selle toojad, s. o Rosencranz ja Guildenstern hukata. Hamlet peab seda silmakirjalikele pugejatele parajaks palgaks. Hamlet kahetseb tüli Laertesega . Õukondlane Osric, kes on igal hetkel valmis isandatele järele kiitma, teatab Hamletile, et kuningas on suure kihlveo sõlminud Hamleti ja Laertese vehklemiskunsti peale. Hamlet on vehklemist pidevalt harjutanud ja nõustub turniiril vehklema. Ta ütleb küll Horatiole, et tunneb südames halba tunnet, kuid peab auasjaks ennetest üle olla. Laertes ja Hamlet lubavad teineteisele enne võistluse algust sõprust. Võetakse mõõgad ja