on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited c-d) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt kas osastavas käändes osasihitise korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b): a) Isa sõi putru. A P b) Isa sõi pudru ära. A P c) Puerhominem planxit. A P poiss-NOM mees-ACC lööb `Poiss lööb meest' d) Homo puerum planxit. A P mees-NOM poiss-ACC lööb `Mees lööb poissi' Mõnes keeles avaldub käändemärgistus vaid asesõnade korral. Nt inglise (e ja f). e) He hits me. A P ta-NOM lööma mina-ACC `Ta lööb mind' f) I hit him. A P mina-NOM lööma tema-ACC `Ma löön teda' Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta)
on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited c-d) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt kas osastavas käändes osasihitise korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b): a) Isa sõi putru. A P b) Isa sõi pudru ära. A P c) Puerhominem planxit. A P poiss-NOM mees-ACC lööb `Poiss lööb meest' d) Homo puerum planxit. A P mees-NOM poiss-ACC lööb `Mees lööb poissi' Mõnes keeles avaldub käändemärgistus vaid asesõnade korral. Nt inglise (e ja f). e) He hits me. A P ta-NOM lööma mina-ACC `Ta lööb mind' f) I hit him. A P mina-NOM lööma tema-ACC `Ma löön teda' Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta)
on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited c-d) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt kas osastavas käändes osasihitise korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b): a) Isa sõi putru. A P b) Isa sõi pudru ära. A P c) Puerhominem planxit. A P poiss-NOM mees-ACC lööb `Poiss lööb meest' d) Homo puerum planxit. A P mees-NOM poiss-ACC lööb `Mees lööb poissi' Mõnes keeles avaldub käändemärgistus vaid asesõnade korral. Nt inglise (e ja f). e) He hits me. A P ta-NOM lööma mina-ACC `Ta lööb mind' f) I hit him. A P mina-NOM lööma tema-ACC `Ma löön teda' Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta)
-siht - paiknevuse muutuse lõpppunkti -asukoht -allikas -tee -instrument e vahend: kirjutan pliiatsiga -kogeja: tegija ei ole tegevuses kavatsetult, meelega (jaot. kasu / kasu - benefitisentiendid; malefitisiendid) Semantilisi rolle võib juurde teha, kui keel seda nõuab Mul vedas (kogeja) Ta peab minema (patsient / kogeja (modaalsuse); malefitsient) Tulemusi sellel tegevusi küll ei olnud (teema / siht) Ladina k. puer hominem plancit / homo puerum planxit Vahel on käändekat. alla arvatud ka pre- ja postpositsioonid, eriti viimased on väga käänete moodi (baski keel.: kääne + adpositsioon). Postpos. võivad tekkida käändelõpud. (nt eesti k. -ga kääne) Definiitsuse e määratlus kategooria, mis on seotud dusjyrsyses viidatavate referentide indengtifitseerimisega. Definiitsub väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. NT en. the / a, an Ungari keeles : sihitise määramine indef / def väljendatakse verbilõpuga.
markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited cd) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt kas osastavas käändes osasihitise korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b): a) Isa sõi putru. A P b) Isa sõi pudru ära. A P c) Puer hominem planxit. A P poissNOM meesACC lööb `Poiss lööb meest' d) Homo puerum planxit. A P meesNOM poissACC lööb `Mees lööb poissi' Mõnes keeles avaldub käändemärgistus vaid asesõnade korral. Nt inglise (e ja f). e) He hits me. A P taNOM lööma minaACC `Ta lööb mind' f) I hit him. A P minaNOM lööma temaACC `Ma löön teda'