Hobused tegid põlisameeriklaste elu palju lihtsamaks. Nüüd sai hobuseid kasutada selleks et kiiresti ühest kohast teise saada. Hobused muutsid nende jahi ja sõjapidamisviise. Kütt- sõdalane oli oma hobusesse kiindunud. Ainult tema ise oli oma ratsu õpetajaks ja ratsanikuks. Põlisameeriklased elasid suuremates külades või elasid Tipiilaagrites. Külades elamine tähendas turvalisust ja võrdselt jaotatud tagavarasid. Paljud suguharud elasid savimullaga kaetud maakodades. Pueblod ehitasid kividest ja savitellistest majad üksteisi kukile nagu tänapäeva korterid. Preeriaindiaanlased elasid koonilistes telkidas, mida nimetati tipiideks ja mida katsid kokkuõmmelddud piisoninahad. Kui suguharul oli vaja ühest kohast teise kolida võisid nad kokkulapitud tipiisid õlpsasti kaasa vedada. Tipiidel olid suitsuhõlmad mida sai paari latiga ka seestpoolt avada. Suitsuhõlmad juhtisid suitsu tipiist välja.
hilispaleoliitikumi ajal · Geeniuurijad: oli kaks sisserändamise lainet · Enamus indiaanlastest elas (ja elab) Lõuna- ja Kesk-Ameerikas · Arvatakse, et Mehhikost põhjapool elas vaid u. 1-2 milj. indiaanlast 1500. aastal · Indiaanihõimude keeled, kultuurid, eluviisid ja religioonid erinevad teineteisest · PA-s ühine joon: ökoloogiline harmoonia ? Piirkonnad 1. Lõunaregioon · Ebasoodne kõrbeala tänapäeva Arizona, New Mexico ja Utahi piirkonnas · Pueblod (hisp. pueblo= küla) elasid asulates Rio Grande kaldal, suhted Mehhiko (kõrg)kultuuridega · Oluline ülesanne vee kogumine · Sõjakad navahod (suurim indiaanivõim tänapäeval) ja apatsid , kelle esiisad saabusid subarktilisest põhjast · Tänapäeva reservaatide piirkonnad 2. Lääne mägiala: · Karmi keskkonnaga tänapäeva Idaho platooala ning Utahi ja Nevada suur nõgu · Rändavad korilased (ingl. diggers), väikesed populatsioonid (nt. juted ja paljuted)
ilma ülemises servas otsima avaust ja leiavad. Idas pääsevad välja ja tuleb välja, et teisel poole on teistsugune maailm, sinine, kus elab pääsurahvas. Nendega tehakse mingi leping, võivad elama jääda. Putukad on aga väga kiimalised ja hakkavad pääsunaisi kimbutama. Putukad lendavad lõunasse. Kollane maailm, kus elavad tirtsud. Nendega samuti leping. Sama stsenaarium kordub. Putukad aetakse imnema, lähevad läände, kus on kollase maailma väljapääs, neljas maailm, kus elavad pueblod (navajode vaenlased), nendega on väga raske läbi saada, maailm on must-valge. Siis putukad lepivad kokku, et ei tohi riielda, aga see enam ei aita, sest jumalad on nendest tüdinenud. Tulevad 4 jumalat, toovad maisitõrvikud ja loovad nendest uued inimesed, tuul puhub elu sisse neisse. Naine sünnitab kaksikud, hermafrodiidid. Mäger poeb tirtsude maale, taeva ja maa eeskujul hakakvad inimesed tülitsema. mehed ja naised lähevad eraldi vist. Jõe eri kallastele. Naised on
annaabi.ee 
