Pärast Annie sündi 1841. aastal leidsid Charles ja Emma, kes ise olid kasvanud üles maal, et tahmane London pole lastele õige koht. Nad hakkasid otsima sobivat maamaja Kenti kõrgmaal. Maja pidi olema Londonile nii lähedal, et linnas jõuaks ära käia ühe päevaga. Lõpuks otsustasid nad Downi küla kasuks. Londonisse kulus siit rongiga sõites vaid kaks tundi. Nende maja Down House'i juurde kuulus suur maavaldus, siin oli peetud lehmi, hobuseid, sigu ja väiksemaid pudulojuseid. Darwinid jätkasid loomapidamist ning lapsed said looduse ja loomadega väga lähedaseks. Südamlikud kodukirjad Emma uskus igavesse elusse ja hingede ühinemisse pärast surma. Charles ei eitanud jumala olemasolu, küll aga jumalikku loomislugu ja hingede edasielamist. Emma püüdis aru saada mehe avastustest, kuid kartis, et kaasa võib siiski eksida. Et naine polnud eriti kindel oma suulise väljenduse veenvuses, kirjutas ta abikaasale - kuigi nad elasid koos - oma
Seda, kuidas eestlased Siberisse on sattunud, teatakse üsna vähe. Kohati on sellekohased rahvalikud teooriad vägagi üllatavad. Aivar Jürgenson1 kuulis ühelt Eestis sündinud, kuid aastakümneid Saksamaal elanud vanaproualt uurali keelepuu teooriat, mis kõlas järgmiselt:eestlased, kes tänapäeval Läänemere kaldal elavad, on tegelikult pärit kaugelt idast. Eestlased elasid Siberi metsades ja Uuralirohunõlvadel, küttisid seal metselajaid ning karjatasid pudulojuseid, kuni ühel hetkel sai paiksest elust villand. Esivanemad pühkisid uurali-siberi tolmu jalgadelt ja hakkasid liikuma Euroopa poole. Neist sai eesti rahvas. Aga osa sest rahvast ei mõelnud sugugi nii nagu need kärsitud hõimlased, kes laia ilma õnne otsima läksid. Nemad jäid Uuralisse, muist aga Siberisse. Ja seal elavat nad praegugi. 1.1 Asutusajaloost ja kultuurist Omi asunduse elanikkond kujunes esmalt Vene tsaari poolt väljasaadetuist ja sai täienduse hiljem väljarännanuist
kui 500 aastat tagasi. Inimene on Alates 1970. aastast töötab Matsalus rõngastuskeskus omamoodi siin heina niites ja pudulojuseid eesti märgi levitaja: rõnga kirjega ,,ESTONIA MATSALU" on saanud meil karjatades hoidnud rannamaastikke rohkem kui 3 250 000 lindu 270 liigist. Nõmmeveski juga Lahemaal.
annaabi.ee 
