Sõir Sõira saab valmistada kolmel viisil I viis Vaja läheb: 1 kg kohupiima, 1 l piima, 200 g võid, 4-5 muna, soola, köömneid. Valmistamine: kohupiima peale valada piim pooleks veega. Kuumutada keskmisel tulel, kuni eraldub vadak ja kohupiim läheb kokku. Nõrutada. Poti põhja panna või ja sulatada. Nõrutatud kokkuläinud kohupiim panna potti ja lisada lahtiklopitud munad. Pidevalt tampida-segada pudrunuiaga, kuni kõik on muutunud ühtlaseks massiks. Maitsestada soola ja köömnetega ning valada kuumalt laiale taldrikule jahtuma. II viis Vaja läheb: 1 kg kohupiima, 200 g võid, 1sl. toiduõli, 3 muna, 2 l piima ja 1 l vett. Valmistamine: kohupiim tuleb hästi ära sõtkuda. Piim, segatuna veega, kuumutada keemiseni. Nõrutatud ja sõtkutud kohupiim panna piima sisse. Õrnalt segades kuumutada, kuni kohupiim muutub ühtlaseks massiks. Seejärel kallata
6 : Hind km- ga: 1,34 Valmistamine: 1. Kartulilisandi jaoks pese ja koori kartul ning keeda soolaga maitsestatud vees pehmeks, kurna ja nõruta pliidil. 2. Pese paprika ja puhasta seemnetest. 3. Lõika paprika väikesteks kuubikuteks. 4. Haki murulauk. 5. Tambi pudrunuiaga kartul pudruks, lisa juurde või, paprika, murulauk ja munakollane, sega ühtlaseks ja maitsesta soola ja pipraga. 6. Pane ahi 200 kraadi juurde sooja. 7. Pritsi kartulisegu läbi pritskoti küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile rosetiks ning küpseta 200 kraadi juures 10 minutit. 8. Köögiviljalisandi jaoks koori sibul ja puhasta tsilli. 9. Lõika sibul ribadeks ja tsilli kuubikuteks. 10. Blanseeri tomateid keevas vees, kuni naha lööb lahti, seejärel kurna ja koori nahk. 11
toonimiseks ja maitsestamiseks. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. Sinakashalli kaheksajala pikad kombitsad on kaetud tihedalt iminappadega. Kaheksajala liha on roosakasvalge ning kohati ka vintske. Seepärast tuleb teda kõigepealt keeta, et liha pehmeneks, ning eemaldada siis nahk. Sõltuvalt kaheksajala liigist ja suurusest võib liha enne keetmist ka lihavasara või pudrunuiaga töödelda.Lisaks keetmisele kahksajalgu veel hautatakse, praetakse ja grillitakse. Seepia Seepia ehk tindikala (Sepia) on peajalgsete klassi kuuluv limuste perekond. Varem arvati nad kümnehaarmeliste seltsi (Decapoda), millele aga nüüdisaja süstemaatika järgi on antud ülemseltsi staatus Decapodiformes, kust eraldi seltsina on eristatud Sepiida, kuhu kuulub ka perekond seepia. Perekonda kuulub umbes 90 liiki. Seepiateks nimetatakse ka perekondi Rossia ja Sepiola
pakki toorsuitsupeekonit, mõned salveilehed, 200 g Lepasuitsu Eesti juustu, 200 g Põltsamaa Eesti juustu, 5-6 kartulit, 350 g 35% vahukoort, soola, pipart Keeda kartulid. Eemalda kapsalehed peast. Pane kapsalehed kergelt soolatud vette 10 -15 minutiks keema. Keedetud kapsalehed lase külma vee alt läbi ja nõruta. Prae viilutatud fenkol, sibulad, peekon, seened ja salveilehed omavahel läbi. Tambi kartulid pudrunuiaga veidi puruks. Sega kõik koostisained omavahel ja maitsesta soola ning pipraga. Lõika kapsalehel keskmist juurikat veidi õhemaks. Määri vorm võiga. Täida kapsalehed täidisega, voldi kokku ja aseta vormi. Puista rullid üle riivitud juustuga ja vala peale vahukoor. Küpseta 200 kraadises kuumuses ca 20-30 minutit KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks saime me teada, et Eesti toidulaud on tänapäeval üpriski küllusrikas. Meie omatoodang on üpris suur ja lai
vormimisel pätsi sisse, siis küpsetati. Lihaleiba söödi välitöödel. Kartulileib Kehval rukkiaastal tehti õige tihti ka kartulileiba. Selleks valati leivakünasse soovitav hulk keeva vett ja klopiti puumõlaga hulka nii palju rukkijahu, et sai paras paks tainas. Sellele riputati paks kord kuiva rukkijahu, kaeti mõne puhta rätiku või linaga ning kaanega ja asetati leivaküna soemüüri äärde päevaks sooja. Nüüd kooriti vajalik hulk kartuleid, keedeti pehmeks ja tambiti pudrunuiaga kartulipudruks, lisati leivajuuretist. See mass segati taigna hulka ning riputati taas peale rukkijahu, kaeti riietega ja jäeti terveks ööks käärima. Järgmisel päeval, kui tainas oli hapuks läinud, klopiti see puumõla ja kätega hästi läbi, lisati veidi jahu ja sõtkuti nii nagu tavalist rukkileiba. Maitseks lisati nagu ikka soola ja köömneid. Kartulileival oli see eelis, et see seisis kaua värske. Rukkipüüli- ehk kolmepäevaleib Seda tehti suurte pühade ja pidustuste puhul
annaabi.ee 
