Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pudena" - 3 õppematerjali

Maateaduste alused
6
docx

Maateaduste alused

tekkinud pinnavorm, mille põhja võib tekkida järv. 31. Vulkanismi produktid. Püroklastiline materjal ja selle erinevad produktid (tefra, lapill, vulkaanilsed pommid ja plokid). Laava ­ vedelal kujul väljavoolanud aine. Magma ja sellest moodustunud tardkivimid. Püroklastiline materjal: enamasti basaltse või andesiitse koostisega. Tefra ­ plahvatusliku vulkaanipurske käigus vulkaanist välja paisatud materjal, lasub maapinnal pudena settena. Lapill ­ püroklastiline osake, läbimõõduga 2...64 mm (moodustab vulkaanilise tuhapilve). Vulkaanilised pommid ­ vulkaanist väljapaiskunud tahke või peaaegu tahke, maapinnale langenud ümardunud kivi, läbimõõt ületab 64mm. Vulkaanilised plokid ­ vulkaanist väljapaiskunud tahke või peaaegu tahke, maapinnale langenud nurgeline kivi, läbimõõt ületab 64mm. 32. Vulkanismi esinemise piirkonnad maakeral. Suurem osa vulkaane asub laamade piirialadel,

Geograafia → Geoloogia
68 allalaadimist
Maateaduse alused I kordamisküsimused
31
doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

Vulkaanide purskeproduktid: 1) Laavavoolud 2) Püroklastiline materjal (purustatud kivimid) 3) Lõõmpilved 17 4) Mudavoolud Püroklastiline materjal tekib siis, kui magma pursetel suur osa laavast ja lõõrist kaasahaaratud massist paisatakse purustatuna õhku, kus see pihustub ja tahkestub. Tefra ­ plahvatusliku vulkaanipurske käigus vulkaanist välja paisatud materjal, lasub maapinnal pudena settena. Lapill ­ püroklastiline osake, läbimõõduga 2...64 mm (moodustab vulkaanilise tuhapilve). Vulkaanilised pommid ­ vulkaanist väljapaiskunud tahke või peaaegu tahke, maapinnale langenud ümardunud kivi, läbimõõt ületab 64mm. Vulkaanilised plokid ­ vulkaanist väljapaiskunud tahke või peaaegu tahke, maapinnale langenud nurgeline kivi, läbimõõt ületab 64mm. Tuff - paakunud tuhk.

Maateadus → Maateadus
82 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

kasutatud paelusside vastase vahendina. Õrna lehestiku tõttu sobib ilutaimeks. OHTENE SÕNAJALG ­ Dryopteris carthusiana ­ drys ­ tamm, pteris ­ sõnajalg: tammiku sõnajalg e. vanadel tammedel kasvav sõnajalg.Sugukond sõnajalalised. Kasvukoht: eelistab poolvarjulisi ja poolniiskeid kasvukohti laane-, salu- ja rabametsades. Ohtene sõnajalg on mitmeaastane, osalt talvituvate lehtedega eostaim. Vars esineb risoomina. Lehed kuni 1 m pikad, asetsevad tihedate kim- pudena. Lehekeste alumine paar tunduvalt erineva pikkusega, see on heaks määramistunnuseks kaugelt taime vaadates; lähedalt, silmadekõrguselt vaadates näeme, et iga lehekese servas on ogateravad hambakesed. Sellest ka taime nimi ­ ohtene sõnajalg. Eosed valmivad juulis ja augustis ning nendega taim põhiliselt paljunebki. Kasutamine: Ohtese ja laiuva sõnajala risoomid sisaldavad paelusside vastast toimeainet rohkem kui maarjasõnajala risoom

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun