Sofia jõgi, Mahajamba jõgi, Betsiboka jõgi, Tsiribihina jõgi, Mangoky jõgi jt suuremad jõed voolavad Mosambiigi lahte. Ida poole suunduvad jõed on enamjaolt lühikesed ja kiired ning rohkete koskedega. Madagaskari järvede seas on Alaotra järv mis on kõige suurem(pilt),Ihotry järv(pilt) ja Tsimanampetsotsa järv(pilt). Taimed (pilt) Taimestik madagaskaril kaart (pilt) Lõuna-Madagaskaril Ifty-s (pilt) kasvavad keerdus astel ,,kaheksajala" puude metsad ja läänes (pilt) pudelikujulised ahvileivapuud, eriti veel Morondava läheduses. Taimestik madagaskaril kaart (pilt) Ette tuleb vaadata ka lihasööja kann taime eest(pilt), keda on üle 60 erineva sordi. Saarel on palju haruldasi ja endeemseid (päriskodune, mingil maa-alal kodunenud) taimeliike. 80% taimedest on endeemsed. Mõned taimeliigid leiduvad nii Lõuna- Ameerikas kui ka Madagaskaril, kuid mitte Aafrika mandril. Kunagi kogu saart katnud metsadest (pilt)on tänapäevaks 96% maha põletatud ja maa üles haritud
Kleidiks kulus kuni 15 m riiet. Materjalid: musliin, tarlatan jt, loodi uusi kergeid materjale, näit. la gase cristal, (kootud kahte eri värvi lõngast), kasutati damasti, brokaati, satiini, kõige rohkem siidi. Eriti hinnas Lioni siid parim materjal kodu-, reisi-, jalutus- ja peokleitide jaoks. Kangastega kaeti tubade lagesid ja seinu, valmistati eesriideid nii akendele kui ustele ja drapeeringuid. Siluett väga naiselik: vöökoht väga sale, seelik kuplikujuline, õlad pudelikujulised. Kõige iseloomulikum detail - eriti hõljuv ja kohev kuplikujuline seelik krinoliin (sai oma nimetuse jõhvidega läbikootud seelikuriide järgi, prantsuse keeles hobusejõhv crin). Seeliku toetamiseks kanti alguses jõhvidega tugevdatud alusseelikuid, hiljem metallsõrestikku. Krinoliini kandsid naised kõikidest seltskonnakihtidest (ka teenijad ja talunaised). Seelik pikenes maani ning selle läbimõõtu suurendati - allääre ümbermõõt kuni 10 m. 1840
6 savikihiga. Panused erinesid nii sooti kui vanuseti. Hilisel Dnestri-Bugi kultuuril oli oma matmisviis. Nimelt kaevati ühine kraav, kuhu surnud sisse pandi ilma mingisugust vahet tegemata soo ja vanuse vahel. Uute matuste lisamiseks kaevati kraav lihtsalt pikemaks. Tööriistad peamiselt kivist. Paelkeraamika levis väga laial alal. Paelornament paikneb nõul spiraalselt. Keraamikal põhiliselt kolm kuju: kausid, pudelikujulised ja potikujulised savinõud. Kõige iseloomulikumad ümmarguse põhjaga savinõud; kaunistatud joontega, spiraalidega ja meandritega. Ornamendis ka kaarjaid jooni, abstraktseid inimkujutisi. Hiljem ka täkkeid, mis paiknevad ridastikku (täkke-paelkeraamika) paelkeraamika hiline regionaalne variant. See levis peamiselt Saksamaa keskosas; esines ka Poolas, Tsehhis, Austrias ja Bavaria ümbruses. Selle kultuuri elanikud tegelesid samuti maaviljeluse ja karjakasvatusega
annaabi.ee 
