isikult normi nõuetest kinnipidamist aga ta saab teadaandmisega riigiorganile mõjutada teda normi nõudeid realiseerima. Selline vahendatud mõju on reflektsiooniõigus. Ehk siis olukord, kui subjekt nõuab riigiorganit, et viimane mõjutaks mingit subjekti pidama kinni õigusnormist. 2. Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus kui õiguslikult kaitstud huvi (Ihering). Huvi teooria. Õiguse sisu. Subjektiivne õigus kui õiguslikult kaitstud tahtevõim või lihtsalt võim (Savigny, Puchta ja Windscheid). Õiguse eesmärk. Tänapäevane seisukoht huvi ja võim haaravad subjektiivse õiguse olemuse. Subjektiivsed õigused avalduvad era- ja avalikus õiguses erinevalt. Eraõiguses võib subjektiivse õiguse liigitada, lähtudes tagatud õiguse sisust: 1. Absoluutseteks subjektiivseteks õigusteks (täielik õiguslik võim) õiguslik võim inimese või asjade üle teda vahetult mõjutada ja kolmandate mõju välistada. Need on õigused ,,millelegi",
Puudus oht juriidiliseks reguleerimiseks ehk kohtunik hakkab korraldama ise seadust. Näide X kaebas kohtualuse kohtusse et saaks korteri, seega ei saa kohus seda enam konfiskeerida (ntks pankrotimenetluses) *Formalismi iseloomustab kategoriaalse konstruktsiooni ülekaal. (kategooriline konstruktsioon-süsteem peab olema. Nt igale kuriteole lähenetakse alati kindlal viisil. formalist järgib seda süsteemi, mis tuleneb õigusseadusest.) *Georg Friedrich Puchta- Õigussüsteem tuleb üles ehitada range loogikaga. Loogika opereerib mõistetega. Mõiste sai õigusteaduse tegelikuks objektiks. *Rudolf Stammler- Stammleri 3 eeldust, mis peavad juristil olema: 1)täpne ettekujutus õigusfilosoofia teoreetilistest probleemidest; 2) rakendatava sätte sisu tehniline valdamine; 3)praktiline kogemus ,,juriidilises otsustamises"( jurist peab lähtuma õiguse ideest, mis on seotud õiguse probleemiga). Õigusteadusliku formalismi iseloomulikud jooned:
muinasjutud, germanistika uurija. XIX sajandil saksa ülikoolides saksa eraõigus, 1823 Eichhorni "sissejuhatus saksa eraõigusesse". Germanistid keskenduvad eelkõige kaubandusõiguse uurimisele, rooma õiguses seda ei ole, see on hansa õiguses, rahvusliku päritolu õiguse allikates. Romanistid sellega ei tegele, see ei ole ehtne õigus. Selle tulemusel ülesaksamaaline kaubandusõigus. Teises põlvkonnas 1830-ndatel ajaloolise koolkonna lõhenemine, germanistide ja romanistide eristumine. Puchta rooma õiguse retseptsioon on saksa rahva õnnetus, pidurdas saksa rahva õiguse loomulikku arengut. Germanistide teine põlvkond püüdleb germaani õiguse allikate poole, mis olevat hiljem rikutud rooma õigusega. Rahva ja juristide õiguse lõhenemine. Rahvas on õiguse edasikandja. Germanistid loovad omaette ajakirja 1847-48. germanistidel ka uus filosoofiline taust, Kanti asemel Hegel. 1840-ndatel ühinevad germanistid rahvusliku liikumisega, osalevad 1848 PS koostamisel