egoismi rahuldamine. Selle asemel korraldas "Fluxus" happening'idetaolisi festivale, kus segunesid eri kunstiliikide elemendid, kuid mille eesmärgid polnud esteetilised, vaid sotsiaalsed. "Fluxuse" programme levitati trükisõnas. Kuulsamad asutajad olid Wolf Vostell ja Nam June Paik, kes oli juba varem esinenud etendustega , mis kustutasid elu ja kunsti piiri. Näiteks 1960. a. Kölnis mängis ta klaveril Chopini romantilist etüüdi, kuid äkki tormas publikku sekka, lõikas ära seal istunud John Cage'i kaelasideme, määris ta kokku sampooniga ja põgenes saalist. Hiljem sai Paik tuntuks televisioonis tehnikamanipilatsioonide ja videokunstiga. "Fluxus" ei tunnistanud mingeid piire ning ka tema enda piirid olid hajuvad. Veel poliitilisem oli Situatsionistide Interantsionaal, mille 1957. aastal rajas prantslane Guy Debord. Situatsionistide eesmärgiks oli luua tegelikus elus olukordi mis esitasid väljakutse kehtivale korrale
Ta viis kostüümides sisse mõningad väiksed muudatused: alandas natuke kraed, laiendas püksisääri jne. Samuti hakkas ta kasutama iga kostüümi disainimise juures läbimõeldult mingit kindlat teemat. Eelistatuks said üheosalise ehitusega ülikonnad, samuti tulid kasutusele keebid, mis väidetavalt oli Priscilla idee ja mis olevat pärit tolleaegselt koomiksikangelaselt kapten Marvelilt. Sagedaseks muutus kaelarätt (sall), mida lahkelt publikku sekka heita. 1972 Põhivärvidele valgele ja mustale hakkasid 1972. aastal lisanduma ka helesinine, tumesinine ja ühe eksemplari näol isegi punane. Kuigi nüüdseks olid kujunenud põhilisteks üheosalised, esines ka omapärane seeria kaheosalisi, kus ülemine osa koosnes pintsakust, mille all kandis eestnööbitavat särki. Teisi suuri muudatusi võrreldes 1971. aasta lõpu kostüümidega ei olnud. 1973 Vaieldamatult tuntuim Elvise kostüüm on pärit 14
· Tehnilise reprodutseerimise tingimustes muutub kunsti sotsiaalne funktsioon kunsti kultusväärtus asendub tema eksponeerimisväärtusega ,,Koos üksikute kunstipraktikate vabanemisega rituaali rüpest kasvavad võimalused nende toodete väljapanekuks" · B. Suhtub kunstiteose aura kadumisse ja sotsiaalse fun muutumisse ambivalentselt. Ühelt poolt kahetseb seda teisel poolt tervitab, sest auraatilised kunstiteosed imevad või sulandavad publikku endasse, nõuavad täielikku keskendumist ja muudavad ümbritseva suhtes passiivseks. Tehniliselt reprodutseeritav kunst aga sunnib publiku nii enda kui ka maailmaga aktiivselt (ka nautivalt) ja kriitiliselt suhestuma. Uued kujutustehnikad sokeerivad publikut, muudavad ta vaimuärksaks. Ning see võimaldab tal maailma erksamalt mõtestada ja ka muuta. · Kaameratehnika abil pakutatakse ootamatuid, ülesraputavaid võtteid või siis
annaabi.ee 
