ühik 1 u 1,660 540·10--27 kg Energia elektronvolt eV 1 elektronvolt on kineetiline energia, mille elektron saab läbides vaakumis potentsiaalide vahe 1 V: 1 eV 1,602 177·10--19 J 1. Tabelis toodud arvväärtused on võetud Rahvusvahelise Füüsikaliidu publikatsioonist I.U.P.A.P.-25 (1987) ja standardist ISO 1000:1992. 2. Ülalloetletud ühikutest võib moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid. MÕÕTÜHIKUD 4 SI ühikutega seotud piiratud kasutusalaga ühikud on toodud tabelis 7. Nendest ühikutest, välja arvatud «hektar» ja «millimeetrit elavhõbedasammast», võib moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid.
tegelikult nii. 1976. aastal kirjutas psühholoog Michael Mahoney, et teadlase amet on ehk üks kõige kirglikumaid ameteid, kus teadlane võib peaaegu dogmaatiliselt oma ideedesse uskuda, teda motiveerib tunnustus ning ta võib isegi varjata tulemusi isikliku edu eesmärgil. Näiteks Leonardo Da Vinci pani oma ideid kirja peegelkirjas, et kaitsta neid varguse eest. Seega peetaksegi üheks salatsemise põhjuseks teadlaste hirmu, et nad jäävad ilma olulisest publikatsioonist seeläbi, et nende töö varastatakse. Teadusliku pettuse juhtumid Suurem osa pettusi on ilmsiks tulnud füüsikalistes teadustes kuna kordusuurimusi tehakse rohkem ning seega on igasugune andmete võltsimine kergemini avastatav. Seeläbi on nüüdseks ilmsiks tulnud ka paljude ajalooliste uurimuste eksimused. Näiteks väitis Robert Newton 1977, et ajaloolise kreeka astronoomi Ptolemaiose tööd ei pruugi sugugi põhineda
hoolikalt ettevalmistatud eksperiment luminofoorse (valgust juhtiva) eetri tuvastamiseks, mis üldise arusaama kohaselt universumikõiksust pidi täitma. Samuti oli Maxwelli poolt eeldatud valguse konstantsena püsiv kiirus vastuolus Galileost ja Newtonist saadik valitsenud liikumisprintsiibiga, mis sätestas, et kõik kiirused on vaatleja suhtes relatiivsed. Need vastuolud ületas 1905. aastal Albert Einstein. Esimeses toona avaldatud neljast publikatsioonist, mille eest talle omistati 1921. aastal Nobeli füüsikapreemia, toetudes Max Plancki poolt 1900. aastal algatatud kvantteooriale, püstitas ta hüpoteesi, et valguslaineid kannavad edasi valgusosakesed footonid. Seega ilmutab valgus nii osakesele kui lainele iseloomulikke tunnuseid. Veelgi enam, fotoefekti teooriat edasi arendades (de Broglie, Bohm et al.) tõestati, et laine-osake duaalsus läbib kogu mateeriat.
annaabi.ee 
