2.Hüdrosfäär- ebaühtlaselt jaotunud Maad ümbritsev veekiht, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel. Veeringe- vee pidev ja korduv liikumine Maa põhilistes sfäärides ja nende vahel. Pinnavesi- maakore kivimite, setete poorides ja tühikutes olev vesi. Alamik-on maa-ala, mis paikneb maailmamere tasemest allpool. Maailma sügavaim alamik on Surnumere nõos Termaalvesi- maakoore kuumade kivimite kihtide poolt soojendatud põhjavesi. Litosfäär- maa tahke kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Laam- jõeoru osa, mis on perioodiliselt suurveega üleujutatud. Kiltmaa- (kõrglavamaa) orgudega liigestatud kulumistasandik, mis paikneb enamasti üle 500 m merepinnast. Kurrutamine- Kivimite ja setete tugev kokkusurumine kahe laama kokkupõrke tsoonis. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel ja keemilisel toimel. 3.Veeressursid jaguneva...
24) Funktsiooni kumerus ja nõgusus. Käänupunktid. Definitsioon. Öeldakse, et joon y = f(x) on kumer (nõgus) piirkonnas X, kui joone puutuja igas punktis kulgeb ülapool (allpool) seda joont. Kui y teine tuletis on suurem kui 0 siis on nõgus aka HAPPY face. Kui y teine tuletis on väiksem kui 0 siis on kumer aka SAD face. 25) Funktsiooni globaalsed ekstreemumid. 26) Newtoni meetod http://www.mathema.ee/mathematica/ptk7/ptk7.htm osa 2.2 27) Algfunktsioon ja määramata integraal. 28) Integreerimise põhivalemid. 29) Tehetega seotud integreerimisreeglid. 30) Muutujate vahetus määramata integraalis. Muutujate vahetuse valem: For more information go to porns lecture nr 11 31) Ositi integreerimine. For more information go to porns lecture nr 11 32) Määratud integraal. 33) Tasandilise kujundi pindala. 34) Pöördkeha ruumala.
x1 = 0,5(1 – x03) = 0,5(1 – 0,53) = 0,4375 x2 = 0,5(1 – x13) ≈ 0,4581 x3 = 0,5(1 – x23) ≈ 0,4519 ... X10 ≈ x11 ≈ 0,4534. Kontrolliks: 0,45343 + 2*0,4534 – 1 ≈ 6,14 * 10-6 3. Kasutatud kirjandus 1) http://www.staff.ttu.ee/~kairik/amloeng2_2013.pdf 2) http://www.mathema.ee/mathematica/ptk7/ptk7.htm 3) http://www.tlu.ee/~tonu/Arvmeet/arv2ja3.pdf 4) http://www.staff.ttu.ee/~janno/teooria2.pdf
MATEMAATIKA HULKTAHUKAD SISUKORD http://et.wikipedia.org/wiki/Oktaeeder http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?johannes_kepleri_elu_ja_toeoe.htm http://www.art.tartu.ee/~illi/kunstigeomeetria/sakraal/poleedr1.htm http://www.mathema.ee/mathematica/ptk7/ehataht.gif http://et.wikipedia.org/wiki/Korrap%C3%A4rane_tetraeeder http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/7kooslus/images/kuup.gif 2 http://www.greengate.ee/print.php?page=4&id=13340 HULKTAHUKAS Hulktahukaks ehk polüdeedriks nimetatakse hulknurkadega piiratud geomeetrilist keha. Tahudhulktahku piiravad hulknurgad Servadhulknurkade küljed Diagonaallõik, mis
annaabi.ee 
