Internet ja sõnavabadus Alates 1980. aastatest on laiemalt levima hakanud Internet. Kui varem toimus selle vahendusel vaid sõjaväe ja teadusasutuste vaheline suhtlus, siis nüüd on igal inimesel võimalik endale koju personaalarvuti soetada, mille üheks funktsiooniks on Interneti kasutamine, mis omakorda annab inimestele hea vüimaluse end ja oma mõtteid avameelselt väljendada. Kuid kas selline sõnavabadus on positiivne või hakkavad inimesed end liiga hästi tundma ja sellist vabadust kurjalt ära kasutama? Inimestele võib küll tunduda, et Internet on üle maailma levinud ja kõigil on võimalus sellele ligi pääseda, kuid tegelikult see päris nii ei ole. ÜRO statistika järgi on vaid 2,4% kogu maailma elanikkonnast pidev ligipääs Internetile. See väike protsent kõlab uskumatuna, kuna näiteks juba peaaegu igal Eesti riigi kodanikul kasutab terve tutvusringkond Internetti kas lihtsalt värskete uudiste lugemiseks, uute tutvuste soetamiseks või iga...
Ainiki Pisukova. Proovikirjand, 94 punkti. Iga kirjanik on looja. Ta loob uusi maailmu.(Albert Camus) Laual lebab raamat, täis sõnu ja ootust, et keegi teda loeks. Kuid paistab, et on vähe neid, keda paeluks filosoofia, negativism ning enesetapp. Samal ajal on kõrvallaul kaks raamatut, mis ei ole siiani pidanud ootusärevalt seisma. Inimesed loevad hea meelega ulmekirjandust või armastusromaane. Aitavad need ju põgeneda reaalsuse eest kuhugi, kuhu tahaks ka päriselt - õnneliku lõpu juurde. Aga raamatus on kellegi teise maailm. Kõik selles teoses on kirjaniku looming - tema mõtted, tema fiktsioon. Ükskõik, kas see sisaldab sarnaseid seiku meie eludele või mitte. Anton Szandor LaVey kirjutab oma raamatus "Saatanlik Piibel" seadustest, mis tema arvates võiks igale inimesele kasvõi natukenegi korda minna. Kirjanik on öelnud, et ei tahagi inimeste mõtteid muuta, piisab vaid selles...
"Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt... Tserebraalsond, mis edastab teadvusesse muljeid illusoorsest maailmast ja muudab inimkeha robotite energiaallikaks; ajuga integreeritud lahinguarvuti esialgu on need ainult meelelahutuslik fantaasia, mis said inimestele tuttavaks kultusfilmi ,,Matrix" ja kirjanik Leo Kunnase ulmetriloogia vahendusel. Keskmisele liisinguid ja laene maksvale ühiskonnaliikmele tundub selline areng ebareaalse ja vähetõenäolisena. Euroopalikku demokraatiat esindava Eesti kodanikena usume, et kallutatud meedia kaudu avaliku arvamusega manipuleeriv võim, suurejoonelised paraadid, rahva massilist osavõttu eeldavad lavastused ja muu säärane atribuutika on vaid totalitaarsete riikide pärusmaaks. Meile meeldib mõelda, et saame ise otsustada, kust ja mida me meeleelundite vahendusel tarbime, ning arvata, et oleme oma valikutes vabad. Kas ikka oleme? Tegelikult sõltub ümbritsevast keskkonnast palju ro...