[3] Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse. Rudolf Tobiast on kujutatud 50-kroonisel rahathel. R. Tobias on Eesti heliloojaist ehk kige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Oma loomingus pstitas ta endale kaks philist loomingueesmrki: esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose Kalevipoeg kehastamine muusikas. Kahjuks osutus tema elutee liiga lhikeseks, et oma kavatsusi lpule viia. Tobias suri kui ta oli vaid 45- aastane. Rudolf Tobiase mlestuseks pstitati 1929.a. Haapsalus mlestussammas (Roman Haavamgi) ning 1973.a. mlestuskivi Kullamaal (Aime Kuhlbusch). 1924.a. nimetati Tallinnas Kadriorus ks tnavatest Tobiase nimeliseks ja 1973.a. anti Tobiase nimi Krdla Laste-Muusikakoolile. Rudolf Tobiase 100-nda snniaastapeva puhul avati Kinas 1973.a. mais tema snnimajas memoriaalmuuseum.
talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal autasustati teda Tpunalipu ordeniga. Kevade on vaieldamatult Oskar Lutsu kige populaarsem ja tuntum teos. Kindlasti jtkub raamatu ning eelkige filmi populaarsus ka tulevikus. Peale Kevade on ilmunud ka Suvi ja Sgis, mis kajastavad Kevade tegelaste elu, mil nad on tiskasvanud. Oskar Luts suri 23. mrtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle pstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tnavas avati 1946. aastal majamuuseum.
* Nende ehitatud on Granovitaja Palata vike rikkalikult kaunistatud loss * 16. saj alguseks juab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (krged taevasseprgivad ehitised) * Ilmuvad telkkatusega kirikud * Keskne kuppel ehitatakse hsti krgeks * Tuntuim telkkatusega kirik on Voznessenski kirik Kolomenskoje kla lhedal * Kuulsaimaks Vana-Vene kirikuks kujuneb aga Ivan IV ajal ehitatud Vassili Bla * enni e. Kaasani katedraal See pstitati Ivan IV vidu auks Tatari vrstiriigi le * Ka sellel kirikul on suur telkkatus, kuid ka sibulakujulised kuplid * Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj * Ikoonimaal kib aga 16. saj alla * Riik vtab ikoonimaali meistrid oma jrelevalve alla * Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida * Hilisemast 16. saj ikoonimaalist (relvapalati meistrite ikoonimaal) on tuntud kunstnik Simon U?akov * 17
H n d e l e l a s 6 a a s t a t I t a a l i a s , p p i s s e a l t u u s i t e a d m i s i j a l k s e d a s i I n g l i s m a a l e , k u s t a s a i o m a o o p e r i t e g a k u u l s a k s . B a c h e l a s k o g u o m a e l u S a k s a m a a l j a a l l e s p r a s t t e m a s u r m a h a k a t i t e m a m u usikat tunnustama ja geniaalseks pidama. Hndeli matused peeti uhkelt ja talle pstitati Inglismaale ausammas, sai ka inglise kodanluse. 14. Kirjelda Hndeli oopereid. Algselt kirjutas Hndel itaalia oopereid, kuid 30ndatel lksid itaalia ooperid Inglismaal moest ra. Hndel kohanes kiiresti olustikuga ning hakkas kirjutama listavaid oopereid kirjutama inglise kangelastest ja vallutajatest. Tema reformeeritud ooperid tid ta pankrotist vlja. H n d e l i t u g e v u s s e i s n e s s e l l e s , e t t e m a o o p e r i t e g e l a s e d o l i d i n i m l i k u d
( Keiser, senaator, ratsanik, vaba mees, vabakslastud, orjad, proletaarid). 27)Rooma usk ja riik Kuidas seoses? Rooma riigis elavad rahvad austasid vga paljusid jumalaid. Riigi edu sltus jumalate heasoovlikkusest, thtsamad phamud olid kindlalt riigi kontrolli all, usupidustused aga riiklikkud hised ettevtmised. Colosseum ks suurimatest amfiteatritest Vana-Roomas Circus Maximus Rooma thtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute viduajamisi triumfikaar monumentaalne auvrav, mis pstitati vidukale vepealikule foorum Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul