kogumi mune ja valvab neid, vastsed jäävad emase hoole alla = lõimetishoole. 10. O. Blattodea – prussakalised Eestis 5 liiki MORFOLOOGIA 2,5 – 100 mm lame, ovaalne keha, pea varjatud kilbitaolise eesseljaga, kõik jooksujalad; lõhnanäärmed, mis eritavad suguferomoone; suguline dimorfism (isastel tiivad pikemad) ELUVIIS/KOHT Öise eluviisiga, toituvad peam. taimejäänustest; munad ooteegis. 11. O. Psocoptera – kõdutäilised Eestis 36 liiki MORFOLOOGIA 0.5 – 10 mm Meenutavad lehekirpusid, kuid imilont puudub; Lai pea ja haukamissuised; näokilbi ja suiste vahel lisanäokilp. ELUVIIS/KOHT enamasti troopilised; hoonetes, pesades; segatoidulised 12. O. Mallophaga – väivilised Eestis ~40 (250) liiki MORFOLOOGIA 0.5 – 11 mm tiivutud; keha lapik; silmad tihti puuduvad. ELUVIIS/KOHT nugivad lindudel ja imetajatel: peremehespetsiifilised; toituvad sulgedest, kõõmast, verest;
Tagakeha piklik; koosneb 10 lülist. 11. lüli redutseerunud. Lühikesed urujätked; enamasti kahelülilised. Emaste suguava asub 8. segmendi alakülje keskel, muneti puudub; isaste suguava 9. sterniidi all. Paljudel liikidel 10. tegriit jagunenud pikuti kaheks ebasümmeetriliseks plaadiks. Isaste urujätke aluslüli on tihti moondunud võimsaks, paremale pöördunud haagiks. Selts on levinud peamiselt troopikas ja subtroopikas. Eestis ei esine. Selts: Kõdutäilised (Psocoptera s. Copeognatha) Pikkus 2-10 mm. Värvus varieerub. Pea suhteliselt suur; kehast tumedamalt pigmentiseerunud ja sklerotiseerunud. Suured liitsilmad asetsevad pea külgedel; mõnedel liikidel väga silmatorkavad, teistel aga nõrgalt arenenud. Liitsilmade vahel võib mõnel liigil eristada kolme lihtsilma. Tundlad keha pikkused; koosnevad 13-50 lülist. Omapäraseks tunnuseks on lisanäokilp, mis asub näokilbi ja ülahuule vahel. Ülalõuad omased haukamissuistele
Valmikud kooruvad varakevadel (elavad paar nädalat), vahel leitakse neid isegi lumelt. Lendavad halvasti ja ilmselt ei toitu. Puhkavad meeleldi veekogude kaldail asuvatel betoonehitistel. Vastsed elavad vees (eriti jahedates kiirevoolulistes ojades), arenevad 1-3 aastat. Toituvad kõdunevast orgaanilisest ainest, vetikatest või on röövtoidulised. Liikide arv: umbes 2000, Eestis ligi 30 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint Selts: Kõdutäilised Psocoptera Väikesed (1-10 mm), keskmise saledusega, pikkade niitjate tundlatega putukad. Esinevad haukamissuised. Osa liike kilejate, harvade soomustega kaetud tiibadega, osa tiibadeta. Elavad varjatult mitmesugustes elupaikades. Osa kõdutäisid elab taimestikus, osa tolmus ja prahis, sealhulgas ka hoonetes, raamatukogudes ja muuseumides ja linnupesades. Kõigetoidulised, kes enamasti toituvad seenehüüfidest. Mõnel juhul osutuvad inimesele
annaabi.ee 
