Klamüüdiaid on võrreldud pahupidi pööratud mitokondritega. Nad transpordivad peremeesrakust retikulaatkehasse ATPd ja vastasuunas sama transporteriga ADPd. Klamüüdiad kasutavad ka peremeesraku nukleotiide ja aminohappeid, kuigi ilmselt mõningaid aminohappeid saavad nad ka ise sünteesida. C. trachomatise inklusioonkehadesse koguneb glükogeen, mida retikulaatkehakesed sünteesivad. Joodiga värvuvad nad pruuniks ja neid saab joodiga värvides rakus tuvastada. Chlamydophila psittaci ja Chlamydophila pneumoniae inklusioonikehadesse glükogeeni ei kogune. *Chlamydia trachomatis on inimeste patogeen ja tema erinevad serotüübid põhjustavad silma-, sugu- ja hingamisteede haigusi. Ta siseneb limaskesta väikeste haavakeste kaudu. Elementaarkehakesed seostuvad silindrilise epiteeli retseptoritega ja endotsüteeritakse. Trahhoom, konjunktiviit, imikute kopsupõletik, uretriit, emakakaelapõletik. Trahhoom on krooniline keratokonjunktiviit. Areneb välja kae
konjunktiviidina, nakatunud emadel sündinud vastsündinutel võib tekkida pneumoonia. LGV-l on kirjeldatud 4 serovarianti L1,L2,L2a,L3, mis on lümfoidkoe tropismiga ja põhjustavad kroonilist suguhaigust lümfogranuloomi. Chlamydophila spp. • C. pneumoniae põhjustab hingamisteede infektsioone: farüngiit, sinusiit, bronhiit, pneumoonia, astma. Tema esinemist seostatakse ka ateroskleroosi ja kardiovaskulaarsete haigustega. • Chlamydophila psittaci on patogeenne eeskätt lindudele, võib põhjustada infektsiooni ka inimestel. Mükoplasmad Mükoplasmad on väikseimad (0.2-0.3 µm) looduses vabalt elavad bakterid. Neil puudub rigiidne rakusein ja seetõttu võib nende kuju olla väga erinev, kerajast kuni niitjani. Võivad olla intratsellulaarsed. Võivad asümptomaatiliselt koloniseerida inimese limaskesti, kuid võivad põhjustada ka hingamisteede ja kuse-suguteede põletikke.
Nukleiinhapete amplifikatsioonitestid on ilmselt kõige paljutõotavamad, praegu kasutatakse enamasti komplemendi sidumist (ei ole C. pneumoniaele spetsiifiline) ja mikroimmuunfluorestsentsi (on spetsiifiline, reageerib EB kui antigeeniga) seroloogilise diagnoosi tegemiseks. Ravi. Makroliidid (erütromütsiin, asitromütsiin, klaritromütsiin), tetratsükliinid (tetratsükliin ja doksütsükliin), levofloksatsiin. Profülaktika. Bakter on üldlevinud, kontrollida ei saa. Chlamydophila psittaci Põhjustab psitakoosi (papagoipalavikku), mis võib ka inimestele kanduda. Sisuliselt on looduslikuks reservuaariks kõik linnuliigid, infitseeruda võivad lambad, lehmad, kitsed, aga ka inimesed. Organismi leidub veres, kudedes, roojas, sulgedel. Infitseeritud linnud võivad paista kas haiged või terved. Patogenees. Infitseerumine toimub hingamistrakti vahendusel, bakterid levivad maksa ja põrna retikuloendoteliaalsetesse rakkudesse. Seal nad paljunevad, põhjustavad fokaalset nekroosi
annaabi.ee 
