Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pseudovivipaaria" - 5 õppematerjali

pseudovivipaaria – õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim
Õis-mitoos-meioos-paljunemine
55
ppt

Õis: mitoos, meioos, paljunemine

veebruaril materjal: kolm loengut kaks praktikumi PALJUNEMINE hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria ­ seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria ­ õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse paljunemisvõime kasutamine: pistikud pookimine silmastamine puhmikute jagamine Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline

Botaanika → Aiandus
8 allalaadimist
Taimemorfoloogia alused
7
odt

Taimemorfoloogia alused

Kserofüüt ­ männi okas Mesofüüt ­ meie kliima taimed Vanus lehtedel: heitlehelistel üks veg. periood, männil 2-3a, kuusel 3-5, loorberil 4a PALJUNEMINE Sugutu paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne. Vegetatiivne ­ arengulooliselt primitiivseim. Pungumine ja pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Sammaldel on sigikehad. Risoom ­ maa-alune vars, millega taim saab maa all paljuneda Vivipaaria ­ seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria ­ õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim Eoseline paljunemine ­ paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk. Näiteks: sõnajalad, samblad, osjad. Eoseid moodustavat elujärku nimetatakse sporofüüdiks. Eosest areneb eelniit. Millest kujuneb sambla taim. Sõnajalal areneb eosest eelleht, mille pinnal areneb sugurakke moodustuv organ gametangium. Apomiktne paljunemine ­ toimub seemnetega, ühest vanemast. Nimetatakse ka neitsisigimiseks sellepärast

Loodus → Loodus
6 allalaadimist
Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

lihtsarikate koondumine (all vasakul), pööris (all keskel), keeris (all paremal). Mõnikord on üksikud õied taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja nagu õied. ·Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õis kinnitub varrele õierao abil, mille tipp on jämenenud ja moodustab õiepõhja. Astlad ­ taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest. Vivipaaria ­ seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria ­ õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim ·Õitsemine Õite olemasolu funktsiooniks on suguline paljunemine, sh tolmlemine ja viljastumine. Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned). ·Sessoonsus Monokarpne õitsemine ­ õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine ­ õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi.

Bioloogia → Eesti taimestik ja selle...
197 allalaadimist
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

(all vas), pööris (all kesk), keeris (all par). Mõnikord on üksikud õied taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja nagu õied. · Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õis kinnitub varrele õierao abil, mille tipp on jämenenud ja moodustab õiepõhja. Astlad ­ taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest. Vivipaaria ­ seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria ­ õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim · Õitsemine Õite olemasolu funktsiooniks on suguline paljunemine, sh tolmlemine ja viljastumine. Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned). · Sessoonsus Monokarpne õitsemine ­ õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine ­ õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10-

Bioloogia → Eesti taimestik ja selle...
359 allalaadimist
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

(all vas), pööris (all kesk), keeris (all par). Mõnikord on üksikud õied taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja nagu õied.  Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õis kinnitub varrele õierao abil, mille tipp on jämenenud ja moodustab õiepõhja. Astlad – taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest. Vivipaaria – seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria – õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim  Õitsemine Õite olemasolu funktsiooniks on suguline paljunemine, sh tolmlemine ja viljastumine. Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned).  Sessoonsus Monokarpne õitsemine – õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine – õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10-

Loodus → Loodusteadus
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun