Meile meeldib mõelda, et saame ise otsustada, kust ja mida me meeleelundite vahendusel tarbime, ning arvata, et oleme oma valikutes vabad. Kas ikka oleme? Tegelikult sõltub ümbritsevast keskkonnast palju rohkem kui esmapilgul paistab ja isiksuse kuulekaks madalalaubaliseks orjaks vormimine hakkab juba lapseeas. Meil on haridussüsteem, mis mõtlemise ja loovuse arendamise asemel näib nõudvat kasutute teadmiste kohustuslikku omandamist. On pseudoprobleemide ja mõttetute päevapoliitiliste skandaalikestega tegelev meedia, on sotsiaalteadlased, kes peamiselt tegelevad omaenda töö vajalikkuse põhjendamisega, on kultuuritegelased, analüütikud, keskkonnakaitsjad jpt, aga tõsiselt võetavaid arvamusliidreid meil peaaegu ei ole. Ühiskonna säravaimad tipud saavad paraku olla vaid selle ühiskonna nägu, mille kohal nad kõrguvad, ning kui me ühiskonnana koos peeglisse vaataksime, näeksime seal idiooti.
1) Fenomenalistlik analüüs: varane Viini ring Schlick ja varane Wittgenstein. 2) Füsikalistlik: Carnap, viini ring, 3) Pragmaatiline: USA, Ramsey, Quaine 4) Tavakeele analüüs/lingv. Filosoofia: põhil. Inglismaal.Stroson, J Austin, hiline Wittgenstein Analüütiline filosoofia Loogiline positivism (FU) (LFT) Kuulutas kogu eelneva Suhtumine Nägi pseudoprobleemide spekulatiivse F. sisu metafüüsikasse tekkimispõhjust tavakeele pseudoprobleemseks vales kasutamises Suhtumine keelde Lähtub formaalloog. Inimkeel on keerulisem, Kategooriatest, püüd luua Keel ja tegelikkus peab analüüsima tavakeelt orig. formaliseeritud keelt
küsimusi elu, eksistentsi, inimese „mina“ jms kohta. Keeles on nähtud ka piiraja rolli. Sõnade ja lause intonatsioonide mitmetähenduslikkus suurendab valesti mõistmise riski, rääkimata teatud barjäärist erinevate kultuuriruumide vahel. „Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna“ – levinud väljend, mis sümboliseerib sellist piiratust hästi. Keel on tugev kahtlusalune ka paljude pseudoprobleemide põhjustajana. 6) Sõnades peituvat väge võib näha arvamuses, mille kohaselt võivad need otseselt mõjutada loodusnähtusi või füüsilisi objekte. Sõnadele on omistatud võime loitsida, ravida või näiteks needust peale panna. Vale sõna teatud kontekstis võib isegi sõja põhjustada. Veelgi suuremalt on sõnas nähtud jumalikkust ning maailmastruktuuri ja kosmilise korra juurde käivat.
annaabi.ee 
