Kunstnik näeb ideid, oskus seisneb nähtule vorm anda. Ta on justkui vahendaja/meedium/tehnik/tööline (Platon, Aristoteles). Autor kui funktsioon, mille on kokku pannud lugejad. 5. Millisena on nähtud keele rolli? Keel on miski, mis meid segab (struktureerib meie mõtteid, vormistab), teisalt on keel eneseväljendamise võimalus. Keel tekitab ka segadusi, tänu sellele saame püstitada filosoofilisi küsimusi, mis võib kaasa tuua pseudoprobleeme. 6. Milles on võib näha sõnades peituvat väge? On arvatud, et sõnadel on vahetu üleloomulik mõju, seda on samastatud loodujõududega. Positiivsetes sõnades on psüühiline energia, mida saame kogeda. Ka negatiivsete sõnade puhul on see nii. Usutakse, et sõnal on otsene loodusnähtusi esile kutsuv jõud (nt kutsutakse vihma välja). 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates?
Autorifunktsioon Foucault: lugejad projitseerivad teatavale teksti hulgale autori positsiooni. Autor on vaid neid tekste ühendav ja lahtiseletav printsiip. 5. Millisena on nähtud keele rolli? Ühest küjest asi, mis segab kuna struktureerib meie mõtteid võib olla nii nagu me ei taha. Teisalt tohutu eneseväljendamise võimalus. Kommunikatsiooni ja mäletamise vahend. Tänu keelele suudame püstitada küsimuse näiteks, mis on minu olemus? Mis on nina? Ühtlasi see tekitab meile hulga pseudoprobleeme. 6. Milles on võib näha sõnades peituvat väge? Sõnadel on reaalne psüühhiline energia. Näiteks kui keegi meile kallis soovib meile head telefoni, kirja, e-maili või SMS-i teel, siis tunneme end mõjutatud positiivuse suunas, sama kehtib negatiivsete soovidega. Vanarahvaski uskus manamisse ja posimisse. On usutud, et sõnadel on looduslikke nähtusi esilekutsuv jõud, tänapäeval on see jäänud siiski psühholoogilisele tasandile.
tajutavas vormis. (Aristoteles, Hegel, romantikud) 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Kunstnik on vahendaja (meedium), kunstlik väljendus on jumala and. (Platon) Kunstnik on tehnik/meister, keegi kes valdab tehnikat, kuidas kehatule ideele keha anda. (Aristoteles) 5. Millisena on nähtud keele rolli? Keel on nii piiraja kui andja. Keel tekitab segadusi - tänu keelele saame püstitada küsimusi mis on olemine, mis on inimese mina jne; tekitab meile pseudoprobleeme. 6. Milles on võib näha sõnades peituvat väge? Sõna peetakse otseseks loodusnähtusi esilekutsuvaks jõuks. Sõna toob oleva välja sellisena nagu see on. 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras - Sõnad on looduse enda poolt. Demokritos - Sõnad on juhuse, mitte looduse poolt. Sofistid - Sõnad on inimeste välja mõeldud konventsioonid. Ratsionalism - Sõnad tähendavad asja
filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi,
annaabi.ee 
