Enamik mikroorganisme eelistab kasvamiseks neutraalset keskkonda ning taluvad pigem aluselist kui happelist keskkonda. Samas vaatluse tulemuste põhjal võib öelda, et uuritud kultuurid olid pigem atsidofiilsed, mida kinnitab ka alljärgnev graafik. Graafikult on näha, et kõigi uuritud mikroorganismide kasv oli suurim pH 5 juures. Neutraalse pH juures oli Bacilluse kasv praktiliselt sama, mis happelises keskkonnas ning aluselises keskkonnas Bacilluse kasv vähenes. Nii Pseudomonase kui Saccharomycese kasv oli neutraalses keskkonnas väiksem kui pH 5 juures. Aluselises keskkonnas oli Pseudomonase kasv väiksem, kui neutraalses keskkonnas, Saccharomycese kasv neutraalses ja aluselises keskkonnas oli sama. NaCl sisaldus: Nii vaatluse tulemused kui ka optiliste tiheduste väärtused näitasid, et kõik uuritud kultuurid kasvasid paremini keskkonnas, kus NaCl kontsentratsioon oli 0 ning mida kõrgem oli NaCl sisaldus, seda väiksem oli organismide juurdekasv
Mida suurem kontsentratsioon, seda väiksem optiline tihedus. Seda tõestavad ka järgmised graafikud Tulemuste järgi võib öelda, et antud mikroorganismide vahel ei ole halofiile. Kuid ikka iga mikroorganismi tüve talub soola sisaldust erinevalt. Pseudomonas sp ,,pruun ,, kasv oli eriti intensiivne, kui sööde ei sisalda NaCl. Mida suurem NaCl kontsentratsioon söödel, seda väiksem Rhodococcuse kasv. Ehhki Pseudomonas sp ,,pruun ,, võib areneda soolases keskkonnas. Pseudomonase kasv oli eriti intensiivne ilma soolata ja soola juuresolekul bakteri kasvu üldse ei ole. Saccharomyces cerevisiae kõige parem talub soola sisaldust bakterite võrreledes. Kuid tema kõige intensiivne kasv oli soolasisaldusega 10%. Võib ka öelda, et soola kontsentratsiooni suurendades pärmi kasv väheneb. Tulemuste järgi võib öelda, et antud iga mikroorganismi tüve talub glükoosi sisaldust erinevalt.
ammonifikatseerivad bakterid. Oluline osa protsessil on ka hallitusseentel. Kõige aktiivsemalt toimub see aeroobsetes tingimustes. Anaeroobsetes tingimustes võib toimuda ainult valguliste ainete lõhustumine ja keskkonda jääb orgaanilist lämmastikku sisaldavaid vahesaadusi. Enamus aeroobsetest valgu lagundajatest bakteritest on sporogeenid. Nt bacillus cereus, B. Subtilis jpt. Aeroobsed spoore mitte moodustuvatest bakteritest on olulisemad Pseudomonase perekonda kuuluvad liigid. Valkude lagundamisest võtavad osa ka fakultatiivsed anaeroobid, milledest levinumad on Proteuse spp perekonda kuuluvad liigid. Valkude lagundamisel osalevad ka kolilaadsed bakterid, kuigi nad ei ole protolüütiliselt aktiivsed, võtavad nad osa lõhustumise protsesside hilisematel etappidel. Nt kasutatakse peptoone, lõhustavad neid edasi ja produtseerivad keskkonda indooli, H2SO3 ja teisi halvasti lõhnavaid aineid. Anaeroobidest tuleks esile tõsta clostroodiumi
ammonifikatseerivad bakterid. Oluline osa protsessil on ka hallitusseentel. Kõige aktiivsemalt toimub see aeroobsetes tingimustes. Anaeroobsetes tingimustes võib toimuda ainult valguliste ainete lõhustumine ja keskkonda jääb orgaanilist lämmastikku sisaldavaid vahesaadusi. Enamus aeroobsetest valgu lagundajatest bakteritest on sporogeenid. Nt bacillus cereus, B. Subtilis jpt. Aeroobsed spoore mitte moodustuvatest bakteritest on olulisemad Pseudomonase perekonda kuuluvad liigid. Valkude lagundamisest võtavad osa ka fakultatiivsed anaeroobid, milledest levinumad on Proteuse spp perekonda kuuluvad liigid. Valkude lagundamisel osalevad ka kolilaadsed bakterid, kuigi nad ei ole protolüütiliselt aktiivsed, võtavad nad osa lõhustumise protsesside hilisematel etappidel. Nt kasutatakse peptoone, lõhustavad neid edasi ja produtseerivad keskkonda indooli, H2SO3 ja teisi halvasti lõhnavaid aineid. Anaeroobidest tuleks esile tõsta clostroodiumi
annaabi.ee 
