1840-1850 aastateks oli rangete klassitsistlike vormide aeg läbi ning läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või siis püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Seda ajastut nimetatakse historitsismiks. Kui hoones jäljendati mingit konkreetset ajaloolist stiili (nt gootikat) teisi stiile paljus vältides, siis nimetatakse seda ka ka neo-ehk pseudostiiliks (nt neogootikaks ehk pseudogootikaks). Kui ühes hoones on jäljendatud mitut stiili, saab sellist hoonet klassifitseerida erinevalt ning sageli on seda ka tehtud. 5 2.3 Historistlik ja juugendstiil Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale lopsakas juugendstiil. Sel ajastul
184050teks aastateks oli rangete vormide aeg läbi ning läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või siis püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Seda ajastut nimetatakse historitsismiks. Kui hoones jäljendati mingit konkreetset ajaloolist stiili (nt gootikat) teisi stiile paljus vältides, siis nimetatakse seda ka ka neo ehk pseudostiiliks (nt neogootikaks ehk pseudogootikaks). Kui ühes hoones on jäljendatud mitut stiili, saab sellist hoonet klassifitseerida erinevalt ning sageli on seda ka tehtud.1900. aasta paiku hakkas historitsismile vastukaaluks levima arhitektuurisuund, kus ajalooilised rangemad stiilid asendusid vabama kumerama käsitlusega, kus eeskuju võeti tihti väänlevatest ja lopsakatest taimemotiividest.Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber
1840-50dateks aastateks oli rangete klassitsistlike vormide aeg läbi ning läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või siis püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Seda ajastut nimetatakse historitsismiks. Kui hoones jäljendati mingit konkreetset ajaloolist stiili (nt gootikat) teisi stiile paljus vältides, siis nimetatakse seda ka ka neo- ehk pseudostiiliks (nt neogootikaks ehk pseudogootikaks). Kui ühes hoones on jäljendatud mitut stiili, saab sellist hoonet klassifitseerida erinevalt ning sageli on seda ka tehtud.[19] Olulisteks uuendusteks oli raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt eelkõige sildade ja , raudteejaamade ehituses. Tihti oli vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel arhitekt kujundas fassaadi aga siseruumide sobitamisega tegelesid insenerid. Selles tulenevalt fassadid tulid uhked, kuid siseruumid hämarad. [25] 1.5 Kolu mõis Kolu mõisast (vt joonis 1