ds2 = (dy1)2 + (dy2)2 + (dy3)2 ja y4. Sellepärast, et y4 on seotud ka ajaga ja tavalises 3-mõõtmelises ruumis liikudes me ju ei liigu ajas näiteks minevikku. Praegusi teadmisi geomeetriast ei saa antud juhul rakendada. Vähemalt sellise 4-mõõtmelise ruumi korral. Üks võimalus tegelikult veel on, kui me käsitleme pseudoeuk- leidilist geomeetriat. Näiteks Minkowski aegruum on pseudoeukleidiline 4-ruum, kus kahe sündmuse vahelise intervalli ruut on meetriliseks invariandiks: (△s12)2=(△x1)2+(△x2)2+(△x3)2+(△x4)2. x4=ix0=ict on imaginaarne ajakoordinaat ja ülejäänud kolm on Descartesi ruumikoordinaadid. Igal ajahetkel on oma ruumipunkt. Aeg on kestvus. Aeg mitte kunagi ei lakka ( ei jää „seisma“ ).
Väli peab aga olema siis tsentraalsüm- meetriline, mis ajas ei muutu. Selline on vorm harmoonilistes koordinaatides. Viimane avaldis näitab meile sisuliselt seda, et mida lähemale ,,välja" tsentrile, seda aeglasemalt ,,liigub" aeg ja keha ,,pikkus" lüheneb. Matemaatiliselt on need aga esitatavad veelgi lihtsamalt järgmiselt: Need on ühed kõige elementaarsemad teadmised raskusväljast. Selle tulemusena ei saa ruum olla eukleidiline ( pseudoeukleidiline ), vaid ruum peab olema ,,kõver". Aeg ei ole enam ka absoluutne. ,,Pikkuse" lühenemist on siin mõeldud füüsikalist kaugust kahe punkti A ja B vahel ( kaugus gra- vitatsioonivälja kahe punkti vahel ), mis asetsevad tsentrist 0 tõmmatud raadiusel: Toimub Universumi meetriline paisumine. Näiteks kaugus gravitatsioonivälja kahe punkti vahel väheneb selle sama välja tsentri poole minnes. Antud Universumi paisumise mudelis seisnebki
meetriline, mis ajas ei muutu. Selline on vorm harmoonilistes koordinaatides. (Silde 1974, 165-169) Viimane avaldis näitab meile sisuliselt seda, et mida lähemale ,,välja" tsentrile, seda aeglasemalt ,,liigub" aeg ja keha ,,pikkus" lüheneb. Matemaatiliselt on need aga esitatavad veelgi lihtsamalt järgmiselt: 35 Need on ühed kõige elementaarsemad teadmised raskusväljast. Selle tulemusena ei saa ruum olla eukleidiline ( pseudoeukleidiline ), vaid ruum peab olema ,,kõver". Aeg ei ole enam ka absoluutne. ,,Pikkuse" lühenemist on siin mõeldud füüsikalist kaugust kahe punkti A ja B vahel ( kaugus gra- vitatsioonivälja kahe punkti vahel ), mis asetsevad tsentrist 0 tõmmatud raadiusel: Toimub Universumi meetriline paisumine. Kaugus gravitatsioonivälja kahe punkti vahel väheneb. Antud Universumi paisumise mudelis seisnebki Universumi paisumine pikkuse pikenemises. Kui pikkus pikeneb, siis ka ajavahemikud lühenevad