PEREKOND: korpsamblik (Xanthoria) harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) SUGUKOND: põdrasamblikulised (Cladoniaceae) PEREKOND: põdrasamblik (Cladonia) mahe põdrasamblik (Cladonia mitis) raba-põdrasamblik (Cladonia stygia) alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris) SUGUKOND:lapiksamblikulised (Parmeliaceae) PEREKOND:lapiksamblik (Parmelia) vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) PEREKOND: karesamblik (Pseudevernia) hall karesamblik (Pseudevernia furfurace) PEREKOND:habesamblik (Usnea) kahar habesamblik (Usnea hirta) HÕIMKOND:sammaltaimed (Bryophyta) KLASS: lehtsamblad (Bryopsida) SUGUKOND: turbasamblalised (Sphagnaceae) PEREKOND: turbasammal (Sphagnum) pruun turbasammal (Sphagnum fuscum) punane turbasammal (Sphagnum rubellum) pudev turbasammal (Sphagnum cuspidatum) ahtalehline turbasammal (Sphagnum angustifolium) SUGUKOND: vildikulised (Aulacomniaceae)
13. mets-lehiksammal (Plagiomnium cuspidatum) (Hedw.) T. J. Kop. 14. lainjas lehiksammal (Plagiomnium undulatum) (Hedw.) T. Kop. Sgk: tutikulised (Orthotrichaceae) 15. tüvetutik (Orthotrichum speciosum) Nees Sgk: lapiksamblikulised (Parmeliaceae) 16. islandi samblik (Cetraria islandica) (L.) Ach. 17. harilik hallsamblik (Hypogymnia physodes) (L.) Nyl. 18. vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) Taylor 19. hall karesamblik (Pseudevernia furfuracea) Sgk: (Pertusariaceae) 20. kibe lumisamblik (Pertusaria amara) (Ach.) Nyl. Sgk: karusamblalised (Polytrichaceae) 21. harilik kadrisammal (Atrichum undulatum) (Hedw.) P. Beauv. 22. palu-karusammal (Polytrichum juniperinum) Hedw. Sgk: rihmsamblikulised (Ramalinaceae) 23. harilik rihmsamblik (Ramalina farinaceae) (L.) Ach. Sgk: (Teloschistaceae) 24. harilik seinakorp (Xanthoria parietina) (L.) Th. Fr. Sgk: ehmikulised (Thuidiaceae) 25
tippudes ja on seega märgatavad ka pealtvaates. · Kollane lagusamblik (Parmelopsis ambigua) iseloomulik suhteliselt väike ja tugevasti substraadile liibuv tallus, mille servmised hõlmad on küll peenikesed, mõnikord tihedalt kokkusurutud või üksteist osaliselt katvad, kuid siiski selgelt eristunud. Nii tallus kui ka soreedid on rohekas või valkjaskollased. · Hall karesamblik (Pseudevernia furfuracea) talluse üla ja alapool on selgelt eri värvi (ülapool sinakas või tuhkhall, alapool vähemalt keskosas must). · Karik porosamblik (Cladonia fimbriata) esitallus koosneb suhteliselt väikestest soomustest. Teistalluse moodustavad keskmise pikkusega (1-4 cm), äärmiselt korrapärase kujuga karikakesed, mille pind on üleni kaetud jahuja puruga. Viljakehad on tumepruunid, esinevad kohati, paiknevad
ruudustiku abiga sain teada, kui suur on samblike katvuse % pikkuse järgi. 4.4. Uurimistöö tulemused Vaadeldavatelt 10 ühest liigist okaspuult leidsin 4 erinevat liiki samblikke. -harilik hallsambliku (seda esines kümnel puul), - hall karesambliku (kolmel puul), -kahar habesambliku (neljal puul) -jahu-löövesamblik (kolmel puul) Samblike keskmine katvus oli 25%. Hall karesamblik 11 Pseudevernia furfuracea Tallus: algul lehtjas, hiljem põõsasjas, läbimõõt 3-12 cm; ülapool sinakas- või tuhkhall, alapoole keskosas must (servade suunas võib muutuda heledamaks, kuni valkjashalliks); harud lapikud, pealt sageli kumerad. Vegetatiivse paljunemise vahendid: isiidid (silindrilised või koraljad talluse väljakasved, eristatavad luubiga). Viljakehad enamasti puuduvad. Kasvukoht: okas- ja lehtpuude koor, puit. Väga sage kogu Eestis.
harjal, enamasti aga siiski hõlmade servas on luubiga näha mitmesuguseid väljakasveid ja terakesi - isiide ja soreede. Nii talluse suurus, hõlmade kuju ja lõhestatus kui ka vegetatiivsete paljunemisvahendite asend ja rohkus varieeruvad tugevasti. Hall hõlmasamblik kasvab peamiselt okaspuude (kuuse, männi) ja kase, harvem teiste lehtpuude tüvel ning okstel, tihti ka puidul, harva graniitrahnudel; eelistab happelisemat substraati. Hall karesamblik Pseudevernia furfuracea Tallus: algul lehtjas, hiljem põõsasjas, läbimõõt 3-12 cm; ülapool sinakas- või tuhkhall, alapoole keskosas must (servade suunas võib muutuda heledamaks, kuni valkjashalliks); harud lapikud, pealt sageli kumerad. Vegetatiivse paljunemise vahendid: isiidid (silindrilised või koraljad talluse väljakasved, eristatavad luubiga). Viljakehad enamasti puuduvad. Kasvukoht: okas- ja lehtpuude koor, puit. Väga sage kogu Eestis.
annaabi.ee 
