kuid esineda võivad juhuslikult 2- ja 3- osalised vormid. Rütm on vabalt hõljuv ning järgib ladinakeelset proosateksti. Ettekandmisviis- Ettekandmisviis retsitatiivselt (kõne ettelaulmine). Ettekandjaks vaimulik, koor või koorigrupp ( või koorisolist) NB! Kogudus ei laula. Esitusviisid, zanrid, laulmisviisid retsiteerimine- vaimulik laulab pikki proosatekste ühel noodil. Lihtsaim esitamise viis Psalmoodia - sarnaneb eelmisega -> psalmitekstide laulmine. Erinevus tekstitüübis: psalmitekstid vaba ehitusega värssides. antifoon-refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Ülesehitus tavaliselt 1 pikem või 2 lühemat lauset. hümn- kuulub lihtsamate laulutüüpide hulka . Koosneb stroofilisest värsstekstist. Seostatakse Püha Ambrosiusega. sekvents-oli üks keskajal levinumaid luulevorme. Ehituse eeskujuks olid rahvalikud tantsulaulud. Luulevorm oli pühendatud oma linna, kiriku või kloostri kaitsepühakule.
2) Muutuvate tekstidega laulud, muutuvad vastavalt kiriku kalendrile ja päevale millal jumalateenistust korraldatakse. #proprium Graduale, astmelaul peale esimest lektsiooni. Juubeldav laul, võib ulatuda väga suurtesse kõrgustesse. Alleluia lauludest arenesid välja rahvalikud laulud. Gregoriuse koraali esitusviisid #Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste peamisel ühel noodil. Kõrvalekanded on vaid mõnetoonilised. #Psalmoodia Psalmitekstide laulmine. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssider ning seetõttu on ühel toonil lauldavad lõigud lühemad #Antifoon Refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. #Responsoorium Algselt koorirefrääniga soololaulud. #Hümn Stroofilise värsitekstiga. #Skevents Keskaja üks levinumaid vaimuliku luule vorme. Tekstid olid sageli pühendatud kaitsepühakutele. Kujunes paikkonniti väga erinev repertuaar. 16. Saj kaotati enamus tekste
hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus liturgias väga tähtis koht- ta on peamiseks laulutüübiks kõikidel tunnipalvlustel, klassikalise kloostrikorra järgi lauldakse igal nädalal läbi kõik 150 psalmi. 2.Hümnide laulmine ehk hümnoodia- esmakordselt Matteuse ja Markuse evangeeliumist-tõenäoliselt tegemist uute laulutekstide laulmisega
annaabi.ee 
