muusikaline palve, mis on suunatud Jumalale. Selle laulu tähtsus on Euroopa muusikale väga suur, sest temast kasvas välja mitmehäälsus. Samuti on neid viise kasutanud paljud heliloojad oma teostes. Gregooriuse laulu kõrval oli ka ilmalik muusika, millest kõige rohkem tuntakse rüütlilaulu. Keskaja muusika areng toimus eelkõige kloostrites ning peamisteks žanriteks olid psalmilaulud ja hümnid. Keskaja laulude saateks kasutati lautot, harfi, fiidelit, flööti, trompetit. Muusikat kirjutati üles neumade abil. Minu arvates iseloomustab keskaja ilmalikku muusikat seotud acapella vokaal ning rändmuusikute muusikat vabameelsus ja rütmilisus. Keskaja muusikast meeldib mulle rohkem ilmalik. Renessanss tähendab taassündi. Sellel ajal ei olnud enam maailma keskpunktiks
Keelpillidest olid kasutusel fiidel, rebekk, harf, lauto, psalteerium, rataslüüra, simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, trompeti eelkäijaid, krummhorni. Löökpillidest mängiti raamtrummi ja tamburiini. KESKAJA MUUSIKA Keskaja muusika jaguneb kolmeks: 1. Varakristlik muusika 2. Renessanssmuusika 3. Gooti ajastu muusika Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks zanriteks olid psalmilaulud ja hümnid. Algselt laulis jumalateenistusel terve kogudus, alates 4. sajandist ka õpetatud vaimulike koorid. Lauldi a cappella, pillid olid keelatud. KESKAJA MUUSIKA Keskaja muusika on keskajal loodud muusika. Selle all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Keskaja muusika on väga tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku
täiendati ja täiustati. Varakristlik muusika: Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest, saades mõjutusi ka hilisantiigi muusikast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks zanrideks olid psalmilaulud ja hümnid. Algselt laulis jumalateenistusel terve kogudus, alates 4. sajandist ka õpetatud vaimulike koorid. Lauldi a cappella, pillid olid keelatud. Muusika areng toimus eelkõige kloostrites, seal anti muusikaharidust, kirjutati ja säilitati laule. Kogu professionaalne kunst pühendati jumalale. Tähtsus hilisemale keskaegsele kultuurile: ??? Mõisted: Basiilika - pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv
annaabi.ee 
