nii, nagu oskab ja kuidas rahakott võimaldab. Samas peetakse pulmi tänapäeval enamasti kevadel ja kevadsuvel. Üldiselt kestavad pulmad ühe päeva, harvemini kaks. Pulmakülalisteks on tavaliselt abiellujate sõbrad, töö- ja õpingukaaslased, sellpärast ei ole enam kahe sugukonna tegelikku ega teeseldud vastuolu, mis pulmade vältel kaoks. Vanade kommete kohaselt on säilinud vist ainult pulmarongile tõkke panemine, et viina norida ja pruut röövida või siis paluda pruutpaaril midagi teha. Tavaliselt olid need nii nimetatud pruutpaari testid, kus pruut peab kartuleid koorima või last mähkima. Aga peigmees näiteks puid lõhkuma. Eesti pulma juurde kuulub enesest mõistvalt vahuveini joomine pruutpaari terviseks pärast registreerumist või laulatust. Pulmarong sõidab tavapäraselt läbi noorpaari kohtumispaigast. 3.3 Neiupõlve nimi Pruudi neiupõlve nime „ärasaatmine“ võib toimuda erinevatel viisidel: saab nime uputada
Samas peetakse pulmi tänapäeval enamasti kevadel ja kevadsuvel. Üldiselt kestavad pulmad ühe 7 päeva, harvemini kaks. Pulmakülalisteks on tavaliselt abiellujate sõbrad, töö- ja õpingukaaslased, sellpärast ei ole enam kahe sugukonna tegelikku ega teeseldud vastuolu, mis pulmade vältel kaoks. Vanade kommete kohaselt on säilinud vist ainult pulmarongile tõkke panemine, et viina norida ja pruut röövida või siis paluda pruutpaaril midagi teha. Tavaliselt olid need nii nimetatud pruutpaari testid, kus pruut peab kartuleid koorima või last mähkima. Aga peigmees näiteks puid lõhkuma. Eesti pulma juurde kuulub enesest mõistvalt vahuveini joomine pruutpaari terviseks pärast registreerumist või laulatust. Pulmarong sõidab tavapäraselt läbi noorpaari kohtumispaigast. Kutsed pulma külalistele tuleks saata umbes kaks nädalat enne pulmi, et külalistel oleks aega sellele vastata
laulatust, siis tehti seda kodus, kirikumõisas või kirikus kinniste uste taga. Ka külaühiskond oli muutunud tolerantsemaks. Kui laps oli enne pulmi ära sündinud, siis peeti ristsed ja laulatus koos. Tavaline see ei olnud, kuid mingi häbiasi ka enam mitte. Pulmasõit 1920-ndil aastail tehti pulmasõitu nii maal kui linnas peamiselt hobustega. Talvel saanide, suvel vankritega, jõukamad ka kaarikute ja tõldadega. Uhkemad sõiduriistad olid pruutpaaril ja nende lähematel sugulastel. Linnapulmades telliti kirikusse sõiduks pruutpaarile ukse ette juba uhkem sõiduvahend, näiteks landoo.1930-ndatel aastatel saavad pulmade sõiduvahenditeks juba ka autod, linnas varem, kuid ajapikku ka maal. Uueks nähtuseks pulmarongis said ka jalgrattad, kuigi seda kommet ei saa ilmselt väga levinud kombeks pidada. Pulmategelaste tähtis roll oli siiski säilinud. Maal olid neist tähtsamad vana traditsiooni järgi
annaabi.ee 
