Lõiganud mõrsja juuksed, suges tanutaja tal pead, võttis siis tanu, lõi sellega talle vastu põski ja ütles tanutamissõnad, mida teisendati vabalt, kuid mis sisaldasid alati käsku "Pea mees meeles!". Siis pandi tanu pähe. Sead korrati kolm korda. Kahel esimesel korral pandi tanu viltu ja mõrsja raputas selle maha. Tanutamise ajal pidi nooruk nutma, et mitte nutta hilisemas eas. 19 sajandi lõpus hakkas tanutamist asendama pruudipärjamäng. Mirtides või loorberitest pruudipärg mängiti maha, selle uuest omanikust sai järgmine pruut. Kõrvu pruudipärjaga on siin-seal maha mängitud ka peiu müts. Teine pulmapäev lõppes noorpaari rituaalse magamaviimisega. Levinud komme oli noorpaar esimeseks ööks viia magama lambalauta. Hiljem on ase tehtud lakka või aita. On teateid, et noorpaar sai oma sängi alles esimese lapse sünni järel. Aseme tegi peig heintest, mida ta ise oli niitnud. Asemeriided tõi noorik
lisandunud uued. Tanutamine ei toimunud enam salaja teiste pilgu eest varjatult, vaid oli koduse pulmapoe üks pidulikumaid hetki, mida said jälgida kõik pulmalised. Tavaliselt pandi noorpaar toolidele istuma, loeti jumalasõna, võeti napsu ning ämm pani pruudile tanu pähe. See komme kadus järk-järgult ja mõnel pool alles enne Esimest maailmasõda. Juba 19.sajandi lõpul hakkas laialt levima saksa päritolu pruudipärjamäng, mille laul pärineb folkloorist. Alguses kuulus see ringmäng pulma lõbustuste ossa, siis hakkas haakuma tanutamisega ja vahetas selle lõpuks hoopis välja. Põllelappimise komme püsis kaua täies elujõus, kuid hilisemal ajal ei kasutatud selleks enam otseselt põlle. Põlle kui riietuseset pruut ju pulmas ei kandnud ja seetõttu seoti see ette spetsiaalselt põllelappimiseks. Esimesena lappis põlle pruudi isa või ema. Kui põlle ettesidumise tava kadus kasutati rahakogumiseks taldrikut
lisandus palju uut. Tanutamine ei toimunud enam salaja teiste pilgu eest varjatult, vaid oli koduse pulmapoe üks pidulikumaid hetki, mida said jälgida kõik pulmalised. Tavaliselt pandi noorpaar toolidele istuma, loeti jumalasõna, võeti napsu ning ämm pani pruudile tanu pähe. See komme kadus järk-järgult ja mõnel pool alles enne Esimest maailmasõda. Juba 19.sajandi lõpul hakkas laialt levima saksa päritolu pruudipärjamäng, mille laul pärineb folkloorist. Alguses kuulus see ringmäng pulma lõbustuste ossa, siis hakkas haakuma tanutamisega ja vahetas selle lõpuks hoopis välja. Põllelappimise komme püsis kaua täies elujõus, kuid hilisemal ajal ei kasutatud selleks enam otseselt põlle. Põlle kui riietuseset pruut ju pulmas ei kandnud ja seetõttu seoti see ette 14 spetsiaalselt põllelappimiseks. Esimesena lappis põlle pruudi isa või ema. Kui põlle
annaabi.ee 
