,,Märtritele", ,,Abikaasale", ,,Naiste riietusest, ,,Monogaamiast", ,,Paastust". Aurelius Prudentius Clemens (348pärast 405). Tuntuim kristlik poeet. Prudentius õppis nooruses kõnekunsti ja tegutses kohtukõnemehena, veetis oma elu põhiliselt Hispaanias, oli kahel korral provintsi asehaldur.Theodosius kutsus ta oma nõunike ringi. Vanemas eas pühendus Prudentius riigiteenistusest taandudes täielikult kristlikule luulele. Prudentiuse korpuse keskmes paikneb heksameetriline allegooriline poeem ,,Psychomachia", milles personifitseeritud voorused ja pahed võitlevad omavahel Aurelius Augustinus (354430 pKr) Augustinus oli antiikaja lääne suurim teoloog.Augustinus sündis Numiidias Tageste linnakeses.Sai hea retoorilise hariduse. Augustinuse noorus oli väga tormiline, tõsisemale teele juhtis ta Cicero teose ,,Hortensius" uurimine. Ta tegutseb mõnda aega retoorikaõpetajana Kartaagos, siirdub aga edasi
Kunagine klassikaline kirjandus läks taaskasutusse kristlike ideede vormina. 4. sajandi ladinakeelne kirjandus, olgu siis kummal religioossel-poliitilisel poolel tahes, oli olemuselt pigem pragmaatilis-tseremoniaalne kui esteetiline. Teoseid kirjutati, anti uuesti välja ja tõlgiti kindla ideoloogilise eesmärgiga. Näiteks ilmus Hieronymuse Piibli-tõlge paljude käibel olevate vulgata-variantide asendajana kristlikul poolel; Prudentiuse (348 pärast 405) hümnid kristlike pühakute võidust paganlike üle pidid asendama Horatiuse oode, millest paljud olid paganlike kangelaste ülistamiseks-mäletamiseks. 5. sajandi lõpuga kadus ladinakeelne kirjandus klassikalises tähenduses, sest ka ladina keel oli viimaste sajandite jooksul niivõrd muutunud, et see ei olnud enam elav kirjanduskeel, mida oleksid mõistnud Cicero või Vergilius
5. saj ladinakeelses kirjanduses. 4. sajandi ladinakeelne kirjandus, olgu siis kummal religioossel-poliitilisel poolel tahes, oli olemuselt pigem pragmaatilis-tseremoniaalne kui esteetiline. Teoseid kirjutati, anti uuesti välja ja tõlgiti kindla ideoloogilise eesmärgiga Milaano piiskop Ambrosius (u 340397) kirjutas oma esimesed kristlikud hümnid paganate vastu astunud rahvahulga ergutamiseks. Prudentiuse (348 pärast 405) hümnid kristlike pühakute võidust paganlike üle pidid asendama Horatiuse oode, millest paljud olid paganlike kangelaste ülistamiseksmäletamiseks. Paganate poolel anti kuldse ajastu autorite (nt Liviuse) tekste uuesti välja. Peaaegu täiesti on kadunud tolleaegne paganlik kõnekunst arvukad ülistuskõned keisri saabumise puhul ühte või teise linna või siis valitsemisaastapäevade jms puhul.